Esimese erakonna teke Saaremaal

Esimese Vene revolutsiooni ajal 1905. aastal, kui rahvahulgad koondusid võitluseks oma õiguste jaluleseadmiseks tsaarivõimu monarhistliku poliitika vastu, jõudis see uuendusmeelne laine äreva aasta lõpukuudel ka Saaremaale.

Talupojad avaldasid oma meelt Läänemaalt saadud eeskujude õhutusel rahvakoosolekutel ja mõne mõisaküüni põletamisega. Haritlased aga saatsid oma esindajad novembri lõpul Tartusse üle-eestimaalisele rahvaesindajate koosolekule, kus nad liitusid Jaan Tõnissoni algatatud mõõdukama tiivaga, moodustades Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Selle erakonna Saaremaa organisatsioon loodi Tartus suurel poliitilisel koosolekul osalenud meeste eestvedamisel detsembris.

Eesti Rahvameelse Eduerakonna Saaremaa ajutine komitee valiti 21. detsembril 1905. aastal järgmises koosseisus: Johan Kerg Kärlalt, Karl Palk, Oskar Kunstmann, Peeter Lember ja Tehve Liiv Kuressaarest, Oskar Neggo Valjalast, Jakob Haus Kihelkonnalt, Johannes Kirotar ja Georg Markus Kaarmalt ning Mihkel Leiner Pöidelt. Valdades aitasid aktivistidena kaasa Mustjalas Toomas Meerits, Jämajas Peter Perens, Piht-
las kaupmees Georg Jäe, Ansekülas kapten P. Tuulik ja mitmed teised, kes hiljem valiti rahvaasemikeks nagu Gustav Nurm ja Georg Tamm Valjalast.

Saaremaa esimese poliitilise erakonna liikmed leidsid, et ühenduses peitub jõud. Nende ettepanekud poliitilises tegevuses kõlasid vastavalt rahva ootustele elutingimuste paranemiseks. Üks peamisi nõudmisi oli kohene kroonumõisate maade müümine rahvale, et lahendada maapuuduse probleeme.

Eramõisad peavad alandama talukohtade renti, tuleb kaotada mõisamaa omanike eesõigused kauplemise, jahi ja kalapüügi osas. Võitluses oma õiguste eest tuleb haarata esialgu „kultuura sõjariistad, sest nendega võidame iga vaenlase”, nagu kirjutas ajaleht Saar-
lane 1905. aasta viimases numbris.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 59 korda, sh täna 1)