Spordist 2006 . aasta valguses, vaatega tulevikku

Soovides anda hinnangut meie maakonna spordielu hetkeseisule ja 2006. aasta tulemustele, aga ka heitmaks pilku tulevikku, kutsusime vestlusringi maakonna spordieluga tihedalt seotud inimesed. Ümber laua istusid Mati Mäetalu Saare maavalitsusest, Kalev Kütt Kuressaare linnavalitsusest, Mait Must Saaremaa Spordiliidust ja Enn Laanemäe Saaremaa Ühisgümnaasiumist.

2006 oli medalite aasta

Mäetalu: Kogu Eestil on olnud spordis hea aasta. Kui lähtuda maakonna spordiaasta edukuse hindamisel medalite arvust, siis tuli maakonda Eesti meistrivõistlustelt sel aastal ligi 80 esikolmikukohta, sealhulgas 43 meistritiitlit. Lisaks veel loomulikult Marek Niidi maailmameistritiitel, tantsutrupi Semiir tiitlid, jõutõstjate, purjetajate ja meie veteranist maadleja edukas esinemine MM-l. Selle poole pealt võib aasta lugeda kordaläinuks.
Samas on aasta hea olnud ka riigipoolse rahaeralduse seisukohalt maakonna spordile. Vaadates näiteks kas või 2006. a riigi lisaeelarvest noortespordile eraldatud summasid, mis arvestati maakondadele vastavalt sportivate noorte arvule, saime Eestis suuruselt neljanda summa. See näitab, et noortespordis on meil tegevus aktiivne. Rääkides Saarte Mängudest, saab plusspoolele kindlasti kanda 800 000 kroonise rahaeralduse samast lisaeelarvest.

Hästi edeneb maakonnas ka vallasport – võistlused toimuvad aastaringselt (valdade suve- ja talimängud) ja osavõttki nendest on olnud märkimisväärne. Omavalitsused on aktiivsemalt kaasa tulnud ka maakonna delegatsiooni toetamisega Saarte Mängudel.

Aktiivsed on oma tegemistes olnud klubid, toimunud on rida traditsioonilisi üritusi, inimestele pakutakse võimalusi tegelemiseks harrastusspordiga .
Need on vaid mõned näited erinevatest valdkondadest spordiaastal 2006, mille põhjal võib tõesti öelda, et üldine pilt on positiivne. Siit on, kuhu edasi liikuda ning mõelda, kuidas asju veelgi paremaks ja hästi toimivaks muuta.
Must: Saaremaa Spordiliidu poole pealt vaadates tuleb ikkagi lähtuda tõsiasjast, et meie spordielu viivad edasi klubid ja ühendused.

Nii on olnud tubli Saaremaa Valdade Spordiliit, Saaremaa Saarte Mängude Assotsiatsioon on silma paistnud lähenevate Saarte Mängude valguses. Seal on hea töö ära teinud Mati Mäetalu. Kindlasti ei tasuks aga minevikku vaadates ära unustada seniseid eestvedajaid, tänu kelle aktiivsele toimetamisele on üldse saanud teoks meie maakonna noorte osalemine neil mängudel – Taivu Uljast, Jaan Lemberit, Raivo Kallast, Anu Varest.

Edukamad klubid on olnud JK Sarma, SK Jõumees, tenniseklubi Sinnet. Saaremaa Merispordiselts on tõeliselt tugev klubi, seda eriti noortele purjetamisvõimaluste loomise osas. Jalgrattaklubi Viiking on ette valmistamas 50. velotuuri. KJK Saare, Marek Niidi koduklubi, esindas Eestit Euroopa kergejõustikuklubide karikavõistlustel. Jätkuvalt aktiivne klubi on LTK Tops Gunnar Usina juhtimisel. Edgar Haaviku juhendatud Kuressaare Vanalinna kooli spordiklubi võistkonnad jagasid omavahel Saaremaa võrkpallikarika. Heal järjel on Saaremaal jalgpall. FC Kuressaares mängivad edukalt Saaremaa oma poisid.

Meie korvpallurid mängivad Eesti Meistrivõistluste II liigas. Seda nimekirja võiks veel pikalt jätkata.

Kogu Eesti spordile oli 2006. aasta kõigi aegade edukaim. 115 medalit tiitlivõistlustelt kõnelevad ise enda eest. Ka saarlaste panus oli suur. Kuldmedali maailmameistrivõistlustelt võitsid purjetamises Jaak Jõgi, Indrek Kolk, Karl Kolk, Ando Raud, kergejõustikus Marek Niit, jõutõstmises Raigo Kuusnõmm ja Alo Kauber. Rahvaspordiklubi Riimes tantsutrupp Semiir tantsis end kahekordseks tiitlivõitjaks. Maailmameistrid on veteranide maadluses Ants Nisu, amatööride purjetamises Ants Haavel. Peale nimetatute võitsid saarlased tiitlivõistlustelt veel 8 medalit!

Eesti Olümpiakomitee on kinnitanud Pekingi 2008. a olümpiamängude kandidaatideks Marek Niidi ja Kaie Kandi. Potentsiaalsed minejad on veel Madis Kallas ja Mikk Pahapill.

Palju on meie spordile juurde andnud see, et omal ajal ei likvideeritud meie maakonnas spordikooli, vaid see töötab tänaseni ja edukalt. Enamik klubisid tegutseb Kuressaares. Kuressaare linna panus klubispordi arengusse on olnud suur. Pearahad ja ürituste korraldamiseks antud toetused suurenevad aasta-aastalt.

Spordibaasid arenevad

Kütt: Kui eelpool räägiti siin medalitesajust ja saavutustest, siis minu arvates on 2006. aasta maakonnas silma paistnud just spordibaaside arenguga. Orissaare spordihoone ehitus käib, Karujärve tervisekeskus on arengujärgus.

SÜG-i staadion sai valmis. Vanalinna kooli juures valmis minijalgpalliväljak. Kaarma vald soetas endale suusaradade tegemiseks rajamasina. Lõppev aasta oli ka Kuressaare spordikeskuse käivitamisaasta. Maja on leidnud kasutust ja on pidevalt rahvast täis. 2006. aastal soetas linna endale ka tennisekeskuse.

Palju käiakse Kuressaare tervisepargis, inimesed on hakanud rohkem liikuma. Hea on tõdeda sedagi, et publik hakkab saalidesse tagasi tulema. Kui inimene ise spordib, siis tahab ta kindlasti näha ka teiste võistlemist. Meeldiv on tõdeda, et tõsiselt tegeldakse spordiga valdades.

Valupunkt on kindlasti Kuressaare linnastaadion, kuid seda tuleks ikkagi vaadata kui maakonna objekti. Meie esindusstaadioni kordasaamiseks peaks tegema rohkem koostööd.

Must: Tõsiselt tegeletakse sportimisvõimaluste loomisega Kaarma vallas. Spordirajatiste ehitamisel ning seadmete muretsemisel tehakse koostööd oma ala asjatundjatega ning see tagab edu. Ette on võetud tõsised soetused, näiteks suusaradade rajamasin. Ega keegi seda ise pakkuma tule. Selleks on tehtud tõsist tööd. Tänavu on Kaarma vald Kudjapele rajanud suurepärase väljakute kompleksi. Sportimisvõimalused on loodud Nasvale, Astes on valminud jalgrattatee, suured ettevalmistused käivad Kudjape terviseraja ehituseks jpm. Loomulikult on palju investeerinud oma objektidesse ka Kuressaare linn. Heameelt teeb Kuressaare linna ja Kaarma valla koostöö.

Kogu sport baseerub inimeste vabal tahtel, seda nii ürituste korraldamise kui ka osalemise poolel. Tegijaid on tõesti palju ning meie ürituste kalender on mahukas. Harrastus- ja tervisesport on muutumas vajaduseks. Spordiradadel kohtab üha rohkem inimesi.

Laanemäe: Spordibaaside rajamisel tulebki lähtuda sellest, et neid ei ehitataks kusagile metsaserva, vaid ikka sinna, kus inimesi liigub.

Vastvalminud SÜG-i staadion pole vist ühelgi õhtul tühi olnud. See näitab, et huvilisi meil ikkagi on ja asju osatakse hoida ka, kui on tõsised tegijad. Ehk koolide juurde väljakute rajamine aitabki neid paremini hoida. Tundub, et kool on siiski veel mingil määral selline koht, mis sunnib ennast kontrollima ja koolile kuuluvaid objekte hoidma.

Kütt: Spordibaase koolide juurde rajades ei maksa unustada ka seda, et just kool on koht, kust spordipisik külge saadakse. Koolidel peab olema võimalusi võistlusi korraldada, sporditööd teha.

Lapsi peab tooma spordi juurde

Laanemäe: Koolisport tegi sel aastal läbi kerge struktuurimuutuse. Nimelt läksime valdade spordiliidu alla. Oleme saanud rahalisi toetusi haridusministeeriumilt, valdade spordiliidult, Kuressaare linnalt ja Eesti Koolispordi Liidul. Hea koostöö on klubide ja kehalise kasvatuse õpetajate vahel. Näiteks JK Sarma korraldab jooksukrosse, KJK Saare aga kergejõustikuvõistlusi. Õpetajad on käinud tutvumas ka naabermaakondade tööga. Meil ei ole häbeneda midagi, pigem võime uhked olla. Baasid on, tublid õpilased on. Õpetajatest puudust ei ole.

Ajapikku on hakanud muutuma ka see, et õpetajad ei jõua enam koolitöö kõrvalt nii entusiastlikult kaasa lüüa muudes tegevustes.

Tunniväline tegevus hakkab siiski koonduma rohkem klubidesse. Samas on kooliõpilaste kehaline võimekus langenud allapoole igasugust arvestatavat taset. Lastel on sada muud asja teha. Sport on ikkagi suhteliselt suurt pühendumist nõudev ala ja poole rauaga seda teha ei saa. Hea on aga näha, et liikumist harrastavate inimeste hulk täiskasvanute seas kasvab. Seega on kusagil murdepunkt, mil spordi juurde tagasi tullakse.
Me võime küll lastele võimalusi pakkuda, kuid samas peame nad kuidagi nende võimaluste juurde ka tooma.

Mäetalu: Ma ei ütleks, et lapsed ei taha enam sportida. Pigem on õpilaste üldarvu vähenemine koolides kaasa toonud väiksemad võimalused võistlustel osalemiseks. Kehalise õpetajad teevad ikka treeninguid, nagu jõuavad ja tingimused lubavad, lisaks harjutab osa noori ka klubide juures. Kooli nime all võistlevad võistkonnad, kes on kokku pandud nii klubide juures kui koolis harjutavatest noortest, ning selles pole midagi halba.
Kas edasi üheskoos?

Mäetalu: Kuna 2007. aasta on kogu maakonna – sealhulgas ka spordi – arengustrateegia koostamise aasta, on vaja selle käigus selgeks saada, kuidas edasi minna? Vahest tuleks täpsemalt ja läbimõeldumalt paika panna iga katusorganisatsiooni ülesanded, funktsioonid. Maakond on väike, tegijad üldjuhul ühed ja samad. Riigipoolselt on arendamisel ka liikumisharrastuse infopunkti rajamine maakonda. Kas, kuidas ja kelle all see tööle hakkab ning milliseks kujuneb selle roll liikumisharrastuse propageerimisel ja klubide tugevdamisel, seegi on vaja selgeks saada. Nii et küsimusi on ning usun, et üheskoos leiame ka ehk vastused ja õiged lahendused.

Must: Saaremaa Spordiliidu liikmeskonna moodustavad käesoleval ajal maakonna 37 klubi ja ühendust, liites suurema osa maakonna spordist. Sellepoolest mingit killustatust küll ei ole. Ka Saaremaa Spordiliit on mõelnud ühe inimese töölevõtmisele, kuid siiski on meil seni selleks vahendeid nappinud.

Aga infoajastul infopunkt? See ei ole vist küll kõige parem nimevalik. Kui kellelgi on soov mõnda spordiala harrastada, saab ta ju alati võtta ühendust vastava klubiga ja seda teha. Enamikul klubidest on oma veebilehed.
Kütt: Kui hakata mingit organisatsiooni looma, tuleb see enne põhjalikult läbi mõelda, et me ei seisaks pärast lõhkise küna ees – näe, tegime valmis, aga mis edasi saab, seda ei tea keegi. Praegu on liiga palju spordist entusiastlike inimeste teha, kes teevad seda oma vabast tahtest. See ei ole just kõige õigem.

Puudub ühtne võistkond

Kütt: Ühe nukra asjana võib 2006. aastal nimetada ka seda, et suurte traditsioonidega Saaremaa võrkpall ei suutnud Eesti meistrivõistlustel välja panna oma võistkonda. Siit me jõuame välja selleni, et Kuresaarel või siis maakonnal võiks olla oma võistkond ka kõrgemal tasandil, ükskõik mis alal siis. Põlva Serviti käsipall on ju näitena ees. Tähtis on inimestes „oma“-tunde tekitamine. Ühtsuse tekitamine. See toob inimesed spordi juurde.
Laanemäe: Meil on jah FC Kuressaare, kes mängib meistriliigas. Kuid see on teise süsteemi klubi. Seal liiguvad teised rahad. Seda ei saa päris niimoodi serveerida.

Must: Siinkohal tuleb välja see, et meil on puudus headest mänedžeridest. Inimestest, kes suudaksid klubi kokku panna, rahastamisvõimalusi leida. Mängijatest meil vast puudus ei tuleks.

Laanemäe: Viga on süsteemis seal, kus noored lähevad mandrile. Noorteklassis on kõik korras, kuna noored on kodus. Pärast kooli lõpetamist lahkuvad kõik mandrile. Suurel maal on sellevõrra lihtsam, et nad jäävad siiski kodu lähedale. Selles osas tuleb midagi muuta, et mängijaid kuidagi siin hoida.
*
Kui koosolijatel paluti nimetada 2006. aasta tegu spordis, siis nõustusid pärast mõttepausi kõik, et tipp oli ikkagi meile tulnud juunioride maailmameistritiitel. Kuid aasta teoks võib lugeda ka seda, et kõik koos oleme suutnud oma spordielu tasemel hoida. Peaasi et inimesed tahavad sporti teha ja seda on neile vaja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)