Euroliidu uued teisejärgulised liikmed

Uuest aastast leiab aset Euroopa Liidu järjekordne laienemine – liidu täisliikmeteks saavad Rumeenia ja Bulgaaria. Euroliidu juhtkonnale teeb muret Bulgaaria õigusriik.

„Mõlemad riigid vastavad Euroopa Liidu liikmesriigi nõudmistele ja mõlema maa puhul võib täheldada märkimisväärset progressi,” teatas hiljuti Viinis euroliidu komissariaadi juures tegutseva Rumeenia liitumise osakonna juhataja Venceslas de Lobkowicz. Selle avalduse õigsus on aga Euroopa ajakirjanduses tekitanud kahtlusi.

Tõsi küll, kahe maa nn „euroopalik küpsus” puudutab eelkõige nende majanduslikku arengut – Musta mere äärsete riikide majanduskasv on praegu ligi 7% aastas, mis on vana kontinendi üks kõrgemaid. Need kaks riiki meelitavad üha enam ligi välismaiseid investoreid ja nad laiendavad Euroopa Liidu siseturgu 30 miljoni inimese võrra. Samas on aga kummagi riigi sisepoliitiline areng toppama jäänud ja just see ongi Lääne-Euroopa riigid Bulgaaria ja Rumeenia eelseisva liitumise küsimuses skeptiliseks teinud.

Põhjus muretsemiseks

Brüsselis vaadatakse Lääne-Euroopa riikide kõhklustele läbi sõrmede. Kõik see võib muretsemise objektiks muutuda alles tulevikus – umbes nii kõlab Brüsseli ametlik seisukoht, mis esmakordselt öeldi välja lõppeva aasta maikuus ilmunud Euroopa Liidu Bulgaaria ja Rumeenia liitumist puudutavas ettekandes.

Mis siis ikkagi häirib euroliidu vanu liikmesmaid? Põhjuseid muretsemiseks on mitu ja eelkõige on need poliitilist laadi. Nimelt on kummaski riigis õigusemõistmine ikka veel poliitilise võimu liiga suure „hoole” all. See omakorda aga tähendab, et võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega (eelkõige inimkaubanduse ja narkoäriga) on alles algstaadiumis. Samas pole ka kummaski riigis inimõiguste tagamise küsimuses veel saavutatud euroliidu norme – nii Bulgaaria kui ka Rumeenia suureks häbiplekiks on mustlaste diskrimineerimine.

Ohustab osaline liitumiskeeld

Siit ka järeldus – Bulgaaria ja Rumeenia puhul on veel vara rääkida täisliikmelisusest. Sellistes sfäärides nagu õigusemõistmine, julgeolek ja põllumajandus ähvardab uustulnukaid liitumiskeeld. Seda loomulikult juhul, kui mõlemad riigid väga lühikese tähtaja jooksul ei vii läbi vajalikke reforme. Juhul, kui nendega venitatakse, ähvardab Euroopa Liit oluliselt kärpida (või üldse peatada) nende vahendite eraldamist, mille eesmärgiks nimetatud valdkondade arengu soodustamine.

Kõigele lisaks võib euroliit piirata ka Bulgaaria ja Rumeenia kodanike liikumisvabadust. Nii näiteks on suur osa Euroopa Liidu maid esitanud nõudmise, et Brüssel kehtestaks kuni 2013. aastani kahe uue liikmesmaa kodanike suhtes nõudmise, mis näeb ette töö- ja elamislubade taotlemist juhul, kui nad peaksid mõnda teise liikmesriiki tööle siirduma.

Šveitsis ilmuva saksakeelse ajalehe Tagblatt andmetel aga oli euroliidu kõrge ametnik Venceslas de Lobkowicz oma jõulueelse sõnavõtu ajal äärmiselt ettevaatlik ja diplomaatiline (muide, ettevaatlikkus on alati olnud Brüsseli kõrgete ametimeeste oluline tunnusjoon) ega kinnitanud fakti, et kõik need piirangud teevad Bulgaariast ja Rumeeniast euroliidu teisejärgulised liikmed. Tema sõnul ei tasuks kahe riigi liitumist edasi lükata, sest sündmuste sellise arengu korral võiksid kannatada kummagi riigi euroeelsed reformaatorlikud jõud – nende toetajaskond kahaneks.
Kuid taoline argument on olemasolevate faktidega vastuolus. Näitena võiks tuua Poola ja Ungari, kus reformaatorlike ja euromeelsete jõududele toetajaskond vähenes kohe pärast seda, kui need riigid said euroliidu täisliikmeteks. Suur on tõenäosus, et selline arengutendents võib ilmneda ka uutes liikmesmaades.

Halb meeleolu ja halb õigusriik

2006. aasta lõpus on aga euroliidu kahe uue riigi elanike meeleolu kaugel eufooriast, eriti puudutab see Bulgaariat. Sellised teemad nagu õigusemõistmine ja tuumaenergeetika on põhjustanud erimeelsusi, mis peaaegu oleksid küsimärgi alla pannud ka liitumise enda.

Vaatlejate hinnangul on reformid Bulgaarias pärast 1989. aasta sündmusi, mil kukutati kommunistlik valitsus, praktiliselt peatunud. Alles 2005. aasta lõpus võttis Bulgaaria parlament vastu dokumentide paketi, mis oluliselt reformis kohtusüsteemi ja politseid. Need reformid peaksid Bulgaaria kolmandat võimu (õigusemõistmist) lähendama euroliidu standarditele. Reformide otsene tulemus oli uue peaprokuröri Boris Veltševi ametisse määramine – 43-aastane peaprokurör on juba esitanud nimekirja nendest rahvasaadikutest, kes peaksid lähitulevikus korruptsioonis süüdistatuna kohtu ette astuma.

Viimase kahe aasta jooksul toimunud tellimusmõrvade seeria paljastas, milline tegelikult on õigusriigi olukord Bulgaarias. 2005. aasta algusest alates on Bulgaaria linnades palgamõrvarite käe läbi tapetud umbes 160 inimest. Mitte ükski neist mõrvadest pole tänase seisuga lahendatud. Enamik veriseid kuritegusid pandi toime majanduse valdkonnas ja nende jäljed viivad riigi kõrgema juhtkonnani. Siit ka põhjus, miks pole neid lahendatud. Hiljuti viisid saksa eksperdid euroliidu korraldusel läbi uuringu, mille lõppjäreldus on halastamatu – Bulgaarias on ilmselgeid tundemärke, mis viitavad riigivõimu ja organiseeritud kuritegevuse läbipõimumisele.
Viimane sündmus, mis tekitas palju kõmu, leidis aset vaid paar nädalat tagasi. Novembrikuu keskpaiku leiti surnuna Bulgaaria luurearhiivi direktor Božidar Doitšev. Ametliku versiooni järgi oli tegemist enesetapuga, opositsioon aga selle seisukoha õigsuses kahtles.

Kahtlemiseks on ka põhjust: nimelt peaksid 2007. aasta alguses avanema Bulgaaria endiste kommunistlike eriteenistuste arhiivid. Need dokumendid omavad lausa plahvatuslikku iseloomu. Nii näiteks loodetakse Läänes, et nende alusel on võimalik selgust saada paavst Johannes Paulus II-le 25 aastat tagasi korraldatud atentaadi tagamaades. Tänaseni levivad kuuldused, et selle kuriteo sooritasid kommunistliku Bulgaaria eriteenistused, kuid tellijaks oli KGB.

Euroliit kustutab kõik tuled

Euroliiduga liitumisel on takistuseks veel üks asjaolu – tuumatehnoloogia turvalisus. Pärast kauakestnud vaidlusi nõustus Bulgaaria sotsialistist peaministri Sergej Staniševi valitsus, et täpselt ööl vastu 1. jaanuari lülitatakse välja Kozloduj tuumajaama vananenud reaktor. Vastasel juhul ähvardas Brüssel märkimisväärselt kärpida finantsabi.

Seda Nõukogude-tüüpi tuumajaama peetakse kogu Euroopas üheks kõige ohtlikumaks. Viimane avarii leidis Kozloduj tuumajaamas aset selle aasta kevadel. Samas aga katab see jaam ligi neljandiku Bulgaaria elektrienergia vajadusest. Seepärast suur osa bulgaarlasi kardabki, et pärast tuumajaama sulgemist jäävad nad keset talve soojast ilma, riik aga muretseb, et see toob endaga kaasa ekspordi vähenemise. Üks Bulgaaria ajaleht on juba avaldanud artikli pealkirjaga „Euroliitu astumise momendil kustuvad Bulgaarias tuled”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)