Haiglal lootus riigi toetusele

Haiglal lootus riigi toetusele

 

Haiglavõrgu arengukava komisjon on jõudnud seisukohale katta väiksemate maakondade üldhaiglate osa ülalpidamiskulusid haigekassa asemel riigieelarvest.

Rahastamismudeli muutmine puudutaks alla 40 000 elanikuga maakonna üldhaiglaid, milliseid on Eestis praegu kaheksa.

„Haiglavõrgu arengukava komisjonis on otsustatud, et neile haiglatele peab tekkima regionaaltoetus või baasraha, olgu nimetus, mis iganes,” ütles sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik, kelle sõnul peaks vastav seadusemuudatus järgmise aasta jooksul riigikogus läbi arutatama.
Laasik märkis, et alla 40 000 elanikuga maakonnas on elanikke liiga vähe, et sealseid haiglaid teenustest saadava rahaga praeguses mahus ja kvaliteedis üleval pidada. „Kuna me tahame, et nendes piirkondades oleks olemas selliste teenustega haiglad, siis peame riigi poolt juurde maksma,” rääkis Laasik.

Võrreldes praeguse haiglate ülalpidamismudeliga peab riigi poolt juurdemakstav baasraha tulema haigekassa asemel riigieelarvest. „Haigekassa raha on tulenevalt seadusest ette nähtud ainult raviteenuste eest maksmiseks, mitte aga regionaaltoetuseks või baasrahastamiseks,” selgitas Laasik. Sõltuvalt haiglast võib riigieelarvest juurdemakstav baasraha olla haiglati erinev.

Laasik ütles, et ööpäevaringsete valveringide ülalpidamine maakonna üldhaiglates toimub juba praegu tegelikult baasraha põhimõttel. Praegu laekub raha valveringide eest konkreetse summana ega sõltu sellest, kui palju on haigla erakorralist arstiabi vajavaid haigeid tegelikult vastu võtnud. Edaspidi võikski taolised summad tulla riigieelarvest, siis oleks asjad nimetatud õige nimega, rääkis Laasik. Tema sõnul võib riik hakata väikeste maakondade haiglaid doteerima pärast üldhaiglate ümberformeerimist maakonnahaiglateks 2009. aastal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)