Putin annab Valgevenele energeetilise löögi

Venemaa on valmis andma lööki ühe oma tähtsama liitlase, Valgevene majandusele. Briti majandusajaleht Financial Times kirjutab, et taoline samm võib oluliselt halvendada mehe elu, keda peetakse „Euroopa viimaseks diktaatoriks”.

Viimaste kuude vältel on Venemaa Valgevenele jätkuvalt survet avaldanud. Moskva sooviks on, et Minsk maksaks maagaasi eest senisest suuremat hinda. Vahetult enne jõule teatas Venemaa majandusministeerium, et alates eelolevast aastast maksustatakse Valgevenesse eksporditav maagaas tollimaksuga, kusjuures maksu suuruseks on 180 dollarit ja 70 senti ühe tonni gaasi eest. Seni on Vene maagaas liikunud Valgevenesse tollimaksuvabalt.

Ajakirjandus väidab, et need Moskva-poolsed meetmed võivad tugevasti vähendada või täielikult likvideerida veidi enam kui 4-miljardi dollari suuruse subsiidiumi, mida Kreml on seni igal aastal Valgevenele maksnud. Selle subsiidiumi peamiseks eesmärgiks on olnud aidata riiki autoritaarselt valitsevat presidenti Aleksander Lukašenkot, et tal oleks võimalik valgevenelastele palka maksta ja kindlustada oma alluvatele suhteliselt hea elatustase.

Analüütikud on seisukohal, et Venemaa finantsabi kadumine võib president Lukašenkolt lõplikult võtta selle toetuse, tänu millele ta selle aasta märtsis kolmandaks tähtajaks riigipea ametisse tagasi valiti. Kevadel toetas Aleksander Lukašenkot ligi 82% valgevene valijatest. Tõsi küll, tookord märkisid sõltumatud vaatlejad, et need valimised ei vastanud rahvusvahelistele nõudmistele. Kõigele lisaks võib Venemaa presidendi Vladimir Putini tegevus tekitada lisapingeid riikide vahel, mis omavad tihedaid kultuurilis-ajaloolisi sidemeid.

Ähvardab suhete katkemisega

Valgevene president Aleksander Lukašenko teatas hiljuti Minskis viibinud Venemaa ajakirjanikele, et gaasihinna tõstmine maailmaturu hinna tasemele tähendaks suhete täielikku katkemist kahe riigi vahel. Samas lisas ta bravuurselt, et Valgevene tuleb toime ja elab selle majandusliku löögi üle, kuid tema juhitav riik jääb ilma oma viimasest liitlasest.

Praegu maksab Valgevene ühe kuupmeetri maagaasi eest Venemaale vaid 46 dollarit ja 67 senti. Sellega hoiab riik igal aastal kokku ligi kolm miljardit dollarit. Nüüd aga soovib Venemaa gaasihinna tõsta tasemele enam kui 200 dollarit ühe kuupmeetri eest, kirjutab Financial Times.

Samal ajal impordib Valgevene tollimaksuvabalt Venemaa naftat, mida ta töötab ümber oma naftatöötlemistehastes. Seejärel aga müüb Minsk naftatooteid Lääne-Euroopa riikidesse, küsides nende eest maailmaturul valitsevat hinda. Taoliste spekulatiivsete meetoditega teenib Valgevene väga suurt vaheltkasu.

Kreml on pettunud

Käesoleva aasta kevadise perioodiga võrreldes on Venemaa Valgevene poliitikas toimunud järsk muudatus. Vaevalt üheksa kuud tagasi kritiseeriti Putinit teravalt selle pärast, et ta ühe vähese riigijuhina õnnitles Aleksander Lukašenkot valimisvõidu puhul. Venemaa uus suhtumine Valgevenesse on üllatav veel ka seetõttu, et kümme aastat tagasi kirjutasid Moskva ja Minsk alla kokkuleppele, mis nägi ette sõlmida kahe maa vahel tihe majanduslik ja poliitiline liit. Vastavalt tookord allkirjastatud dokumendile pidid Venemaa ja Valgevene kasutusele võtma ühise valuuta ja töötama välja ühise põhiseaduse.

Nüüd on aga nii Venemaa kui ka Valgevene analüütikud seisukohal, et praegu kavatseb Kreml Lukašenkot lubaduste mittetäitmise eest karistada. Nimelt on Valgevene võimud viimasel ajal teinud takistusi ühisvaluuta kehtestamisele ja – mis vist kõige olulisem – Minsk pole tänaseni täitnud kunagi Moskvale antud lubadust müüa pool Valgevene kompaniist Beltransgaz Venemaa gaasigigandile Gazprom. Beltransgaz aga kontrollib gaasijuhet, mis kulgeb läbi Valgevene Venemaalt Lääne-Euroopasse.
„Lukašenko on oma retoorika muutnud rahaks,” ütles ajalehele Financial Times Minskis asuva poliitiliste uurimiste keskuse Mizes juhataja Jaroslav Romatšuk. „Omal ajal müüs ta (Lukašenko – toim.) lubadusi palju kõrgema hinna eest ja nüüd Putin tunnetab, et teda on petetud.”

Vaatlejad on seisukohal, et 1990-ndate aastate keskel toetas Lukašenko Vene-Valgevene liidu sõlmimist tänu vaid ühele asjaolule: nimelt heietas ta lootusi, et see tagab talle Moskvas kõrge ametikoha, võimalik, et isegi liitriigi presidendi tooli. Kuid Aleksander Lukašenko initsiatiiv kadus kohe, kui Kreml andis üheselt mõista, et sellised väljavaated on utoopia.

Nüüd räägib Lukašenko, et valimiseelsel perioodil ei saa edasisest integratsioonist Venemaaga juttugi olla. Kõik see aga tähendab, et tulevase liidu saatus on lükatud 2008. aasta kevadesse, kui Venemaal toimuvad presidendivalimised.

Seisab raske valiku ees

Praegu seisab Valgevene riigipea raske valiku ees. Ühelt poolt ta ei soovi, et Venemaa saaks oma kontrolli alla kompanii Beltransgaz, mida üks Lääne diplomaat nimetas tabavalt Valgevene „pühaks lehmaks”.

Kuid teiselt poolt mõjutab gaasihinna tõus märkimisväärselt isegi Valgevene peamiselt riigistatud majanduse konkurentsivõimet. Samas aga võib Beltransgazi osaluse müük gaasihinna tõusu vaid ajutiselt edasi lükata. Varem või hiljem hakkab Venemaa Valgevenelt niikuinii maagaasi eest maailmaturu hinda küsima.

Valgevene keskpanga üks endisi juhte Stanislav Bogdankevitš ütles ajalehele Financial Times, et 60% Valgevene majandusest on kas väherentaabel või töötab üldse kahjumiga.

Sõltumatud majandusteadlased on aga välja öelnud ka ühe hea tagajärje, mida võib gaasihinna tõus Valgevenele kaasa tuua – nimelt võib juhtuda, et president Aleksander Lukašenko seisab juba lähitulevikus paratamatuse ees teostada riigis turumajanduslikke reforme. See aga tähendaks mõne atraktiivse tööstusettevõtte erastamist. Nende kõige tõenäolisemad ostjad on Venemaa suuremad kompaniid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)