Lähedus ei ole mäng

Lähedus ei ole mäng

 

Inimene on sündinud perekonda, me kasvame ja elame ümbritsetuna oma sotsiaalsest keskkonnast. Käime koolis, saame sõpradeks, töötame koos kolleegidega ja suhtleme naabritega ning toetame üksteist.

Nii moodustuvad inimeste vahel tugevad hoolitsus- ja kiindumussidemed.
Jõud, mis tõmbab meid teiste poole, st igatsus läheduse ja tähendusrikka suhte järele, on inimloomusele sügavalt omane. Tavaliselt tunnetame igatsust läheduse järele neil hetkedel, mil oleme üksildased ja kaotanud kas seltskonna või kaaslase. Samuti ka siis, kui tunneme end häbistatuna või tajume sotsiaalset mittetunnustamist. Eriti teravalt aga siis, kui armume ja igatseme teise isiku armastuse järele.

Lähedus hõlmab nii emotsionaalset kui füüsilist lähedust ja avatust, tähendamata sealjuures enese-privaatsuse kaotust. Tõeliselt lähedane suhe on eelduseks, et kaaslased võimaldavad teineteisel üksindust tundmata ka omaette olla. Privaatsuse keelamine või selle mittekasutamine viitab selgesti liigsõltuvusele.

Läheduse eeldused

Lapsepõlves kogetud lähedus – positiivne läheduse kogemus lapsepõlvest on eelduseks läheduse saavutamisele täiskasvanueas, st kuivõrd on inimene lapsena suutnud saavutada tasakaalu läheduse ja autonoomsuse (mina-ise kogemuse) vahel ning kui tugev ja püsiv on olnud lähedus oma lähedastega.

Eneseidentiteet – vaid väljakujunenud eneseidentiteet on läheduse eelduseks, st kuivõrd inimene määratleb end indiviidina, kuivõrd teadlik ta on omaenese tunnetest ning sellest, milline on tema arusaam iseendast, hoolimata sealjuures teiste arvamusest.

Eneseaustus – läheduse eelduseks on kindlus enese suhtes, st kuivõrd objektiivselt inimene tunnetab oma piire ja hindab oma võimeid, väärtust ja omadusi ning kuivõrd ta neid aktsepteerib.

Läheduse takistused

Emotsionaalne ebaküpsus – ise suhtes olles ei olda valmis suhte nimel vaeva nägema ning enesele kohustusi võtma, vaid oodatakse seda partnerilt.

Hirm haiget saada – hirm iseenda või oma iseseisvuse kaotamise ees on takistuseks läheduse arenemisele.

Madal enesehinnang ja süütunne – inimene ootab teistelt pigem halba kui head, ta isoleerib end teistest ning on kaaslaste vastu usaldamatu, see aga omakorda võib esile kutsuda lootusetuse ja meeleheite ning hirmu tulevaste sündmuste ja läheduse ees.

Krooniline kiirustamine – läheduse saavutamiseks vajamineva aja mitteomamine on takistuseks läheduse kujunemisele.

Läbitöötamata vaenulikkus – paarisuhtes tabuteemadeks muutunud lahendamata probleemid ja läbirääkimata asjad kujunevad agressiooni, vihapursete või depressiooni põhjustajateks.

Pseudolähedus – partnerisse suhtutakse kui omaenese vajaduste saavutamise vahendisse, mitte aga ei nähta teda eraldi indiviidina, kellel on ka oma tahe ja soovid.

Mineviku varjud ja “kummitusabielu” – olukord, kus suhet püütakse kujundada minevikust omaksvõetud skeemide järgi, millesse partner sobitatakse. Minevikust ülevõetav roll, mis suhte skeemis partnerile üle kantakse, võib olla nii hea kui halb.

Rivaalitsevad abikaasad – olukord, kus partnerite vahel toimub pidev võimuvõitlus, mis võib haarata väga erinevaid abielusuhte-alasid (lapsed, vanemliku tähelepanu võitmine, armukadedus, materiaalsed väärtused, näiteks raha).

Abielumängud ja “lähedustants” – seisnevad vastastikusel manipuleerimisel, mille käigus partnerid mõtlevad välja põhjuseid läheduse vältimiseks.

Lähedus ei ole tegu või saavutus, see on protsess, mis vajab pidevat hoolitsust. Läheduse kogemus aga ei pruugi tähendada alati lähedast suhet.

Lähedussuhe võib alguse saada nii inimestevahelistest erinevustest, ühisustest kui ka teineteise täiendamisest. Ühisuste puhul sobivad partnerid teineteisega siis, kui nende teatud omadused kokku langevad, näiteks sotsiaalne taust (haridus, sotsiaalne kuuluvus ja päritolu keskkond, usulised veendumused), seksuaalne temperament (seksuaalse vajaduse ulatus), iseloomude küsimus (igapäevaelu mõjutavad väärtushinnangud, tõekspidamised ja suhtumised). Erisuste puhul kujuneb lähedus vanuse või füüsilise väljanägemise erinevustest. Näiteks traditsiooniliselt peaks mees olema naisest vanem ning suurem ja pikem. Partnerite sobivus võib kujuneda ka nende temperamentide ja iseloomude vastastikuse täiendamise toel. Vastandid sobivad omavahel, kui nad vastastikku väärtustavad teineteise omadusi.

Igaühel on oma lähedaste suhtes teatud ootused, mida meil ei ole kellegi teise suhtes. Positiivseks ootuseks on jagamatu tähelepanu, mida väljendavad armastuse ja hoolivuse sõnad ja žestid, lojaalsus, püsivus, seks, seltskonna pakkumine, nõusolek, julgustamine, sõprus, truudus, ausus, usaldus, austamine ja aktsepteerimine.

Positiivsete ootuste poole püüeldes võib tekkida võimalus sattuda silmitsi vastupidiste ootustega. Kui me ise ei ole teadlikud oma ootustest, ei saa me neid ka partnerile väljendada. Väljendamata ootusi püütakse teada saada mõtete lugemise abil, mis on otseselt seotud eelnevate kogemustega oma suhetest. Sel puhul kantakse üle eelmise suhte sarnases situatsioonis toimunu käesoleva suhte sarnasesse situatsiooni, ehk tehakse minevikul põhinevaid oletusi.

Kuidas muuta suhet häirivaid varjatud ootusi:

Kui oodatakse partnerilt oma vajaduste mõistmist, siis tuleb talle neist vajadustest ka rääkida, mis tähendab, et esmalt tuleb enesele selgeks teha, mida tegelikult vajatakse.

Ei saa oodata partnerilt tunnete mõistmist, kui ise ei olda võimeline talle rääkima sellest, mida tegelikult tuntakse.
Kui ei mõisteta või kui on vastuvõetamatu see, mida partner teeb, siis on mõistlik tema käest alati küsida, mida ja miks ta seda teeb ja vastupidi.

Lähedus teisteni viib ainult läbi iseenda – mida rohkem oled teadlik oma soovidest ja vajadustest ja mida ausam oled iseenda ja teiste vastu, seda laiem on haare, loomaks lähedussidemeid maailmaga.

Testi ennast tänases lehes!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 130 korda, sh täna 1)