Mõeldes Henno Käole…

Mõeldes Henno Käole...

 

10. jaanuaril täitunuks saarlasest lastekirjanikul, kunstnikul, laulumehel Henno Käol 65. aastaring. Kahjuks läks teisiti ja täna võime meile teada-tuntud armsast inimesest vaid minevikus rääkida, meenutada ilusaid kohtumisi ja olnud asju.

Saare maakonna keskraamatukogu lasteosakonnas oli Henno Käol lastega mitmeid vahvaid kohtumisi. Viimane kokkusaamine toimus juba raamatukogu uutes ruumides 7. juunil 2002. aastal, kui kirjanik tutvustas oma raamatuid ja raamatuillustratsioone ning laulis kitarri saatel.

Henno Käo alustas lastele kirjutamisega suhteliselt hilja, neljakümneselt. Ise on ta öelnud, et „lastekirjandus ongi see õige, see ainus päriskirjandus, seda tasub ikka lugeda ja jõudumööda ka ise teha.“

Kui täiskasvanute kirjanduses kirjutatakse sageli sellise maailma jälkustest ja rõvedustest, kus jumalaks on raha, siis lastekirjanduse ülesandeks on meelde tuletada, et maailm on põhiolemuselt hea, et siin on ilu ja armastust, nalja ja naerugi.

Nii on ka Henno Käo lasteraamatutega, neis on midagi salapärast, samas võltsimatut südameheadust, loomuomast lapsemeelt ja täiskasvanute maailma ebareeglipärasust. Tema raamatute tegelasteks on fantastilised tondid, kummitused, vaimud, vampiirid, kes on üsnagi inimlikud ja heatahtlikud, nendega juhtub palju koomilisi seiku. Läbi nende tegelaskujude pilab kirjanik heatahtlikult meie tänapäevast maailma.

Oma põhitööks on Henno Käo tegelikult pidanud raamatute illustreerimist. Ta on ise joonistanud pildid kõigile oma raamatutele ning teinud koostööd ka mitme teise kirjanikuga nagu Harri Jõgisalu, Heino Väli, Ott Arder, Voldemar Miller, Aadu Hint. Käo on olnud ka tegev nukufilmi kunstnikuna ja teinud pidevalt koostööd ajakirjaga Täheke.

Henno Käo raamatud on leidnud äramärkimist ka „Nukitsa“ konkursil: 1994. aastal sai „Nukitsa“ peaauhinna ehk siis osutus laste endi valitud parimaks eesti raamatuks „Dondijutud“ ja aastal 2000 „Kusagil mujal“.

Kirjaniku viimaseks raamatuks jäi tema otsekui testamendina nii suurtele kui väikestele „Väike rüütel Rikardo“. Praegusel ajal, kus teadlased hoiatavad meid mõttetu ületarbimise, loodusressursside raiskamise ja looduse kahjustamise eest, kõlab see 2004. aastal ilmunud raamat kokku tänase päeva mõtleva inimese murega tuleviku pärast.

Selles häbivääristatakse raiskamist, pillamist, saamahimu, õhumüümist. Ülistatakse aga puhast vett, ürgmetsa, õhku ja päikest ning siirust ja sõprust. Nii et armsad inimesed, kes te müüte vett, liiva, mulda, metsa, kive ja õhku, istuge korraks maha ja lugege see vahva sõnum läbi – ehk saate ühel heal päeval ka nägijaks!

Henno Käo elupaigaks oli Tallinn, kuid ise nimetas ta seda „talvitumiseks“. Suved veetis ta ikka Saaremaal ja siit ammutas ta alati häid mõtteid uuteks kirjatükkideks ja illustratsioonideks. „ Mu unenägude tegevus toimub alati Saaremaal, seega minu alateadvus on alati Saaremaal,” on Käo öelnud.
Meil on olnud suur õnn tunda ja teada sellist inimest nagu Henno Käo.

Kui ta meie poole vaatab, siis lehvitame talle ja lubame, et tutvustame ka edaspidi lastele tema vahvaid raamatuid ja joonistusi ning usume, et seeläbi muutub maailm kas või tsipa paremaks.

Liilia Virves,
Saare Maakonna
Keskraamatukogu
lasteosakonna juhataja

Lasteosakonna II korruse lugemissaalis avame näituse Henno Käo illustratsioonidest 10. jaanuaril, tema sünniaastapäeval.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 94 korda, sh täna 1)