Jööri lägatehas läheb belglaste vastu kohtusse (1)

Jööri lägatehas läheb belglaste vastu kohtusse

 

2005. aasta sügisel põllumajandusminister Ester Tuiksoo osavõtul pidulikult avatud Jööri biojäätmete käitlemise tehas on silmitsi tõsiste tehniliste probleemidega ning töötab avariiohtlikus seisukorras. Tehase omanik OÜ Saare Economics on võtnud tehase sisseseade paigaldanud Belgia firma ECOMAC NV vastu ette kohtutee.

Valjala vallavalitsuse novembris tehtud ettekirjutusest selgub, et belglaste ehitatud lägatehase elektrigeneraator on saanud kahjustada ning tehases on tekkinud plahvatusohtlik olukord. Kohalikud elanikud on esitanud Valjala vallavalitsusele pretensioone ümbruskonnas leviva tugeva metaanilõhna kohta. Tehases puudub biogaasi põleti avariiolukorra tarbeks ja tehase veepuhastusosa ei tööta.

Valjala vallavanem Kaido Kaasik nõudis ettekirjutuses tehniliste puuduste likvideerimist ja tehase töökorda viimist, et see vastaks kavandatud tehnoloogilisele protsessile ning Valjala vallavalitsuse ja keskkonnateenistuse poolt sätestatud nõuetele. Saare maavalitsus teatas, et kuna tehase rajamist on toetanud ka Eesti riik, siis on maavalitsus huvitatud, et tehas hakkaks tööle vastavalt kehtestatud tehnoloogilistele nõuetele.

Kaido Kaasik ütles eile, et tehasest levivat haisu on endiselt tunda. „Võib-olla on seda natuke vähemaks jäänud, aga maanteele on seda tunda ikka.”
Saare Economicsi juhatuse liige Raul Maripuu ei soovinud tehase käivitusjärgselt ilmnenud tehnoloogilisi probleeme kommenteerida. Samas ütles Maripuu, et belglaste vastu võetakse Belgias ette kohtutee.

Firmat ECOMAC NV Saaremaale vahendanud Belgia elanik Ati Maripuu tunnistas erimeelsusi osapoolte vahel. „Teatud tehnoloogilised küsimused vajavad lahendamist,” lausus ta ning lisas, et kuivõrd ees on kohtutee, tuleb kommentaaridega olla ettevaatlik.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Tõnu Aus ütles, et novembri lõpus tutvusid lägatehase olukorraga keskkonnainspektsiooni keskuse ja Läänemaa osakonna inspektorid. Täiendavate andmete saamiseks teeb inspektsioon lähipäevil uue kontrolli, lausus Aus.
Jööri lägatehases kasutatakse Ida-Euroopas küllaltki ainulaadset tehnoloogiat, mis seni oli kasutusel vaid ECOMAC NV piloottehases Belgias, Peeris.

55 miljonit krooni maksma läinud Jööri biojäätmete käitlemise tehase võimsuseks on arvestatud 40 000 tonni bioloogilisi jäätmeid aastas. Läga baasil toodetav elektrienergia peaks katma nii tehase enda kui ka söödatehase gruppi kuuluva Valjala Seakasvatuse energiavajaduse.

Esmalt oli plaanis töödelda Saaremaa seakasvatusettevõtetest tulev sealäga, hiljem ka Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse tapaloomade seedetrakti sisu ja Kuressaare linna reoveepuhasti jääkmuda. Protsessi lõpptulemuseks on puhas vesi, roheline elekter ja mineraalidega rikastatud kasvumuld.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 59 korda, sh täna 1)