Tänavune riigieelarve arendab ja tasakaalustab Eestit

Tänavune riigieelarve arendab ja tasakaalustab Eestit

 

2007. aasta riigieelarve võttis riigikogu vastu 13. detsembril. Rekordilisele mahule ja kasvule tuginedes on olnud võimalus seada häid eesmärke. See on kahtlemata Eesti tugeva tasakaalustatud arengu, sotsiaalse, regionaalse ja keskkonnasäästliku suunitlusega eelarve; hariduse, sh kutsehariduse arendamise ja sisejulgeoleku tugevdamise, aga samas ka riigireservide suurendamise eelarve.

Rahandusminister Aivar Sõerd oli heas koostöös koalitsiooniga eelnõu korralikult ette valmistanud, seetõttu me seda menetlusel oluliselt ei muutnud, paarsada miljonit siiski lisasime. Niisiis on eelarve tulude maht 75,9 miljardit ja kulude maht 74,8 miljardit krooni. Samavõrd muljetavaldav on 1,1 miljardi kroonine eelarvetulude ülejääk, mis suunatakse reservi.

Hea on märkida, et Euroopa Liiduga liitumine annab Eestile juba kolmandat aastat suurt tuge. Tuleva aasta riigieelarvesse on kavandatud 8,5 miljardi krooni saamine Euroopa Liidu eelarve kaudu. Samas tuleb Eestil endal kanda Euroopa Liidu eelarvesse vaid 2,3 miljardit krooni. Netosumma on muljetavaldav. Väga tähtis on see, et Euroopa Liidu abi läheb valdavalt just neisse sfääridesse, mis liitumiseelses Eestis olid väga nõrgalt esindatud – ideoloogiliste eelistuste ja paremkreenis valitsuste tõttu.

Praegu lähevad need suured summad just niisugustesse haavatud valdkondadesse nagu maaelu ja põllumajandus, keskkonnahoid (vee- ja jäätmemajanduse korrastamine), teedeehitus, aga ka sotsiaalsed ja kutsehariduse meetmed.

Heameel on sellest, et riigikogu tegi ainuõige otsuse parandada 2001. aasta suur poliitiline rumalus ja me kirjutasime eelarvesse sisse ka 2,35 miljardi suuruse summa selleks, et osta tagasi Eesti Raudtee enamusaktsiad.

Eelistatud on kohaliku arengu vajadused

Eelarves on hästi arvestatud kohalike omavalitsuste vajadustega. Valdade ja linnade tulubaas suureneb tuleval aastal jõudsalt. Ainuüksi nende korralised tulud kasvavad 2,8 miljardit krooni.

Muuhulgas suureneb kohalike omavalitsuste teederaha 164 miljoni krooni võrra, nn tulude tasandusfond suureneb 286 miljoni krooni võrra, õpetajate palgaraha kasvab 380 mln krooni. Ja 13. detsembril lisasime – nagu 2006. aasta lisaeelarveski – kohalike omavalitsuste investeeringutoetusteks veel 200 miljonit krooni.

Maaelu ja põllumajandus saavad tuleval aastal toetusi Euroopa Liidu liitumislepingus fikseeritud maksimaalmääras.

Ainuüksi põllumajanduse otsetoetuste kogumaht kasvab 1,4 miljardi kroonini. Nii põllumajanduse ja kalanduse kui ka muu maaelu ja -majanduse mitmekesistamiseks, maaparanduseks, loodushoiuks, metsade ja maade säästlikuks kasutamiseks avanevad tuleval aastal EL-i pluss Eesti eelarvevahendid maaelu arengukava 2007–2013 raames, mille aastamaht on kaks miljardit krooni.

Pensioni- ja ravikulud kasvavad kiiresti

2007. aasta eelarve suurima kogukasvuga on sotsiaalkulutused. Üle 4,6 miljardi krooni eraldatakse täiendavalt eeskätt pensionifondi ja haigekassale, aga ka paljudeks muudeks sotsiaalvajadusteks.

Rõõm on märkida, et oleme üle saanud sellest eelmiste koalitsioonide pärandist, mis meile pensionireformiga on antud. Sellest, et igal aastal viiakse pensioni solidaarsuskassast välja 4% nn teise sambasse, mis on praeguste pensionäride suhtes kindlasti ülekohtune.

Täna on meil hea öelda ja teada, et need summad, mis 4%-ga pensionikassast välja viidud, on paari viimase aastaga pensionikassale tagastatud. Ja pensionireserv on kindlustatud ka tulevasteks aastateks.

Nii et omal ajal ennustatud pensionikassa miinusesse minek juba 2005.–2006. aastal on ära hoitud, samal ajal kindlustame algava aasta 1. aprillist kogunisti 345-kroonise pensionitõusu, keskmine täisvanaduspension jõuab 3500 kroonini. Kuna pensionireservid on suured, soovib Rahvaliit kaaluda võimalust tõsta pensione veel täiendavalt 2007. aasta 1. juulil, suurendades siis eeskätt pensioni baasosa.

Tõrvatilgaks meepotis on, et sotsiaalministeerium ei ole suutnud oma eelistuste hulgas kajastada puudega inimeste toetuste suurendamise valusat probleemi. Nagu minister on väitnud, on süsteemi korrastamise protsess pooleli.

Ma ei taha sugugi nõustuda oponentide väidetega, justkui ei oleks alanud aasta riigieelarves selgeid ja olulisi prioriteete. Vastupidi, mahud ja kasvud on suured ning kõigis neis valdkondades, mis on sotsiaalselt mõtlevatele erakondadele, eeskätt Rahvaliidule tähtsad, on kasv maksimaalne. 2007. aasta eelarve on väärikas ning tagab Eesti tasakaalustatud ja säästliku arengu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)