Maksusüsteem peab tagama riigi toimimise

Maksusüsteem peab tagama riigi toimimise

 

Eestis on küll viimastel aastatel suure kära ja valimislubaduste saatel alandatud tulumaksu määra, kuid üldine maksukoormus on siiski säilinud samal tasemel, mis oli aastal 2003. Ja hea on. Isegi selliste arengute juures oleme me Euroopa Liidu kõige “õhukesem” riik valitsussektori kuludega 33,2% sisemajanduse koguproduktist.

Tunnustus tugeva rahanduse eest

Euroopa Komisjoni eelmise aasta majandusprognoos hindab Eestit ühe tugevama rahandusega liikmesriigiks. Selle tunnustuseks on ka meie rahandusministri tunnustamine Financical Times´i gruppi kuuluva ajakirja poolt aasta rahandusministrina. See tiitel tuli Eestisse kindlasti tänu sellele, et meie eelarvepositsioon on vastutsükliline ehk käesoleva aasta eelarve on juba ette planeeritud ülejäägiga.
Teiselt poolt on aga riigil tugev surve suurendada kõikvõimalike sihtgruppide toetusi ja riigiteenistujate palkasid. Ei ole võimalik, et riigi raha eest väljaõpetatavad arstid, politseinikud ja õpetajad liiguvad vahetult pärast kooli lõppu Eestist minema. Me peame suutma tagada neile piisavalt motiveeriva palgasüsteemi ja töökeskkonna, et nad annaksid oma panuse Eesti edendamiseks. Riik peab suutma arendada oma infrastruktuuri ja avalikke teenuseid nii, et me liiguksime võrdsete võimalustega elukeskkonna suunas üle Eesti.

Tööjõu maksustamiselt ressursside maksustamisele

Kui me tahame, et meie riik ei muutuks liiga “õhukeseks”, ei saa me üldist maksukoormust enam alandada. Samas tuleb suuta hoida atraktiivset majanduskeskkonda, mille vilju saaksid maitsta nii ettevõtjad kui ka töötajad. Me peame liikuma jõuliselt edasi oma maksusüsteemi arendamisega, mille eesmärgiks saab olla vaid see, et liigutakse tööjõu maksustamiselt tarbimise ja saastamise maksustamisele.

Loomulikult ei saa see rakenduda üleöö ja seetõttu ongi Rahandusministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga töötanud välja ökomaksureformi kava. See töö on kestnud juba paar aastat ja käes on aeg, kus tuleks teha mitmed põhimõttelised otsused. Paljude meetmetega tuleb anda ettevõtjatele aega harjuda ja üleminek nende rakendamisele peaks olema mitme aasta jooksul järk-järguline.

Maksukoormuse liikumist tulu maksustamiselt ressursside ja saastamise maksustamisele saab läbi viia vaid selliselt, et me ei sea Eesti ettevõtete konkurentsivõimet löögi alla.

Täna on eelarves keskkonnaga seotud maksude-, energia-, saaste-, ressursi- ja transpordimaksude osakaal üsna väike – 6-7 % ja seegi põhineb valdavas osas kütuseaktsiisil.

Energeetikamaksud tulenevad Euroopa Liiduga kokkulepitust. Elektriaktsiisi miinimum hakkab olema 1,5 senti kW/h pealt, mis oluliselt hinda ei mõjuta. Elektri hinnas kajastuvad saastetasud juba praegu, ligikaudu 4 senti KW/h kohta ehk veidi üle 3%.

Põlevkivi osaline maksustamine algab 2009. aastal, täiel määral rakendub aktsiis 2013. aastal. Elektriaktsiis võiks kõige varem kehtima hakata 2008. aastal, kuigi EL annab aega 2009. aastani. Sama tähtaeg on välja käidud gaasi ja põlevkivi maksustamisel. Maagaas on üks vähestest fossiilsetest kütustest, mida Eestis aktsiisiga ei maksustata.

Autode maksustamise kohta erakondadel samuti ühine seisukoht puudub, kuid sellise maksu kehtestamise korral oleks põhimõte vägagi inimsõbralik – tavalise keskklassi auto puhul jääks maks mõnesaja krooni piiresse, kuid suurte ja võimsate maasturite eest tuleks tasuda juba mitu tuhat krooni aastas.

Keskkonnatasude puhul käivitus reform juba 2005. aastal. 2006. aastal lisandus keskkonnatasuna eelarvesse 767 miljonit, käesoleval aastal 831 miljonit krooni.

Kui täna on jäänud maksukoormus Eestis suuresti tavalise tööinimese kanda, siis liikumine tööjõu maksustamiselt ressursside maksustamisele peaks suutma ka selle probleemi lahendada. Tõenäoliselt ei tehta enne valimisi mingeid suuri maksusüsteemi muutmise otsuseid, kuid selge on see, et teema vajab edasiarendamist.

Rohelise mõtlemise ja teadlikuma tarbimise suunas liikumine on meile tulevikuks kindlasti oluline. Samas ei ole meil sellega vaja kiirustada, sest riigi toimimiseks vajalike maksude kogumise uute aluste rakendamisel peab põhirõhk kindlasti olema kvaliteedil, mitte kvantiteedil.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 35 korda, sh täna 1)