Saaremaa süvasadama pass on takerdunud bürokraatiarägastikku

Saaremaa süvasadama pass on takerdunud bürokraatiarägastikku

 

Kuigi Saaremaa Sadam võttis eelmisel aastal vastu seitse kruiisilaeva, ei ole sadamal siiani tegutsemiseks vajalikku sadamapassi, mis tõendab, et sadam vastab õigusaktides esitatud nõuetele ning on avatud ohutuks laevaliikluseks.

Samas on sadamal olemas sadama laevaliikluseks avamise akt, millele on alla kirjutanud erinevad ametkonnad, k.a keskkonnainspektsioon. Sadama laevaliikluseks avamise akti alusel koostab sadama valdaja sadamapassi, mis esitatakse kinnitamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

Tallinna Sadama Saaremaa süvasadama projektijuhi Peeter Palu sõnul pass tegevust otseselt ei mõjuta ja see on vaid bürokraatlik kohustus. Passi väljastamine aga viibib, kuna juba eelmise suve algusest keeldub keskkonnaministeerium majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust passi kinnitamiseks kooskõlastamast.

Kuigi keskkonnaministeeriumi (KKM) poolt paari aasta eest läbi viidud keskkonnamõjude hindamises on soovituslikuks navigatsioonihooajaks märgitud 20. mai – 20. september, soovib Tallinna Sadam saada Saaremaa süvasadama passi võimalust ka väikelaevade vastuvõtmiseks sadamas ning pikendada laevade navigatsioonihooaega aastaringseks. Seda eelkõige abilaevastikku silmas pidades, sest nii kruiisi- kui ka väikelaevade liiklus on juba oma olemuselt hooajaline.

Passi täiendati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna peaspetsialisti Gerli Koppeli sõnul selliselt eelkõige põhjusel, et kuigi Küdema laht on Natura ala, ei ole seal laevaliiklusele piiranguid seatud. Ja lisaks kruiisilaevadele on ka väikelaevadel olemas huvi ja vajadus süvasadamas silduda ning pealegi on nende mõju keskkonnale väiksem. 

„Samuti on KKM ise varem võtnud seisukoha, et väikelaevade teenindamiseks ei ole eraldi keskkonnauuringuid vaja. Nimelt teavitas Tallinna Sadam KKM-i, kui hakkas rajama Saaremaa sadamasse ujuvkaid väikelaevade ja sadama laevastiku jaoks, ning KKM andis teada, et selle jaoks ei ole tarvis vee erikasutusluba. Mis puudutab laevaliikluse piiranguid Küdema lahel, siis ei ole kaitseala valitseja ehk Saaremaa keskkonnateenistus seni kehtestanud kaitseala kaitse-eeskirju.

Nii on Saaremaa sadama akvatoorium väljaspool kaitseala asuv Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnaminister on oma määrusega kehtestanud sellistel aladel majandustegevuse ajutised piirangud ja laevaliiklust selle järgi ei piirata. Tulenevalt eeltoodust on Saaremaa sadama pass koostatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele,” kommenteeris Gerli Koppel.

Alates KKM märkustest on Tallinna Sadam kui süvasadama rajaja ja passi koostaja Saaremaa keskkonnateenistusega suhelnud ja uurinud, kas nende meelest oleks vajalik täiendav keskkonnamõjude hindamine.

Sadam on esitanud vastuseks keskkonnateenistuse järelepärimistele eksperthinnangu TTÜ Meresüsteemide Instituudilt, milles leitakse, et eelmainitud faktid ei mõjuta keskkonda märkimisväärselt ja uut hindamist ei ole vaja. Keskkonnateenistus on küsinud täiendavaid ekspertarvamusi, mis on neile Tallinna Sadama poolt ka saadetud.

Vastust ei ole sadam saanud. Praeguses olukorras on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil Gerli Koppeli sõnul plaanis ise esitada keskkonnateenistusele ministri ametlik seisukoht, et uut keskkonnamõjude hindamist vaja ei ole, ja küsida kooskõlastust. See peaks oleks viimane ja suurim samm seni veninud sadamapassi kinnitamisel.

Peeter Palu ei soovinud hetkel sadama tegevusplaanidest konkreetsemalt rääkida, kuna plaanid täpsustuvad märtsis, ent ta tõdes, et täismahus hakkab sadam tööle viie aasta pärast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 15 korda, sh täna 1)