Ujumine on vajalik nagu kirjaoskus

Saaremaa ujumise keskpunkt on juba aastaid koondunud Kuressaare Gümnaasiumi Sihtasutuse ujulasse, mis avati 1979. aasta sügisel. Suurema remondita püsis ujula 22 aastat. 2001. a viidi läbi renoveerimise esimene etapp ja 2006. a
lõpetati remondi teine etapp ning ujula sai uued pesuruumid, saunad ja fuajee. Selles ujulas on ujumisoskuse omandanud tuhanded saarlased, paljudest on sirgunud ka arvestatavad sportlased.

Remont pärast 22 aastat

Pikka aega Kuressaare ainukese 25 m ujula renoveerimisega alustati 2001. aastal. 7 miljonit krooni nõudnud remondi esimese etapi käigus paigaldati moodne energiasüsteem, bassein kaeti uue kattega, ehitati juurde lisakorpus pumba-, mootori- ja ventilatsiooniseadmetele.

Eelmisel aastal lõppenud teise etapi käigus ehitati uued pesemisruumid, lisandusid saunad. Avaramaks ja õhukülla-
semaks muudeti fuajee. Tulevikus loodetakse käivitada ka renoveerimise kolmas etapp, mis näeb ette tribüüne ja eraldi sissepääsu publikule.

Ujula juhataja Norma Helde kinnitusel rahuldab praegune olukord kooli vajadusi, kuid kahjuks ei saa ujulas korraldada vabariiklikke võistlusi. Seda lihtsal põhjusel: ujumine on muutunud nii massilise osavõtjate arvuga alaks, et KG ujula ei suudaks võistlejaid mahutada. Kui kunagi peaksid Saaremaale jõudma Saarte mängud, siis tuleks ujulat Helde sõnul laiendada kahe raja võrra.

Ujumisoskus on vajalik

Praegu on ujula avatud aastaringselt. Puhatakse vaid juulis. Ujujaid jätkub nii õhtupoolsetele aegadele kui ka varahommikuks. Ujumistunnid ja trennid täidavad päevase aja. Populaarseks on muutunud vesiaeroobika tunnid.
KG-s toimub ujumise algõpetus juba esimesest klassist saadik , kõikide klasside üks kehalise kasvatuse tund nädalas peetakse ujulas. Helde arvates on ujumine lapsele samasugune eluline oskus nagu lugemine ja arvutamine. “Enam ei saa öelda, et saarlane ei oska ujuda, eriti veel meie kooli lõpetanu,” tõdes tunnustatud ujumisõpetaja.

Edukad ka spordis

Paljudele on ujumine olnud ka spordialaks, mida treenitud päevade, kuude ja aastate kaupa. KG on tunnistatud Eesti Koolispordiliidu poolt seitse korda vabariigi parimaks ujumiskooliks, neli korda on jäädud teiseks.

Trennilaste baasil on moodustatud Kuressaare U-klubi, kuhu praeguseks kuulub 47 last kõigist linna koolidest. Edukalt on esinetud nii Eesti Ujumisliidu noortevõistlustel kui ka Eesti maaklubide võistlustel. Osaletud on kahtedel Saarte Mängudel, tänavu suvel on plaanis saata Rhodose mängudele neli noorujujat: Helerin Koppel, Kadi Maripuu, Kaisa Silluste ja Mihkel Tanila.

Eesmärgiks nauding liikumisest

Eesti meistrivõistlustel ei ole osaletud juba paar aastat. Paar-kolm ujujat ujuks ennast ehk 15 hulka, kuid sõit ja ööbimine on kallis. Viimane, kes esines Eesti MV-l, oli pea kõik Saaremaa rekordid oma nimele võtnud Imre Kuusk, saavutades seal 6. koha.

Norma Helde sõnul ei olegi tema eesmärk kasvatada Eesti tippujujaid. „See on ikka meeletu trenn, mida tehakse – ujutakse kaks korda päevas, täielik pühendumine,” rääkis treener. „Mulle on tähtis, et lapsed harjuksid sporti tegema, liikumisest rõõmu tundma, seda nautima, et nad saaksid ringi sõita ja osaleda omatasemelistel võistlustel. Suur rõõm on näha lapsi igasuvistes spordilaagrites.”

Ujuvad ka veteranid

Ujula fuajees asuvast mahukast auhinnakapist võib leida palju veteranide medaleid. Need on saavutanud Norma Helde ise, kes ei kujuta oma tööpäeva ilma ujumiseta enam ettegi. „Eestis on veteran- ehk mastersujumine väga populaarne,” räägib ise maailmameistrivõistlustel kuuenda koha saavutanud Helde.

Viimastel Eesti meistrivõistlustel oli 61 osalejat erinevatest vanuseklassidest. Kõvemad harrastajad käivad võistlustel piiri taga, suvel toimub veteranidele pea iga nädal mingi võistlus. Osaletakse maailma ja Euroopa meistrivõistlustel. Norma Helde ise on saavutanud ka 4. koha Euroopa veteranide meistrivõistlustel.

“Tase on seal ikka kõva. Praegu ujuvad veel ka omaaegsed maailma tippnimed. Näiteks tolleaegsed Saksa DV tegijad. Iseasi, mille abil nad tol ajal tippu jõudsid, aga praegu ikka jaksavad veel,” tõdes Helde. Mastersujumise Euroopa meistrivõistlustel on Helde osalenud viimased 10 aastat. Tänavu korraldatakse need üle kahe aasta toimuvad võistlused Sloveenias.

Veelinn Kuressaare

Siiski pole KG Sihtasutuse ujula ainuke koht Kuressaares, kus saab veemõnusid nautida. 25 m ujula on lisaks ka Rüütli spaas, lisaks väiksemad basseinid ja muidu kümbluskohad erinevates hotellides.
Kes tahab Saaremaal veemõnusid nautida, hätta ei jää. Võimalusi pakutakse küllaga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 90 korda, sh täna 1)