Eilsest saab taotleda piimakvoodi suurendamist

Eilsest saab taotleda piimakvoodi suurendamist

 

10.– 19. jaanuarini saavad piimatootjad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) esitada taotlusi individuaalse piimakvoodi suurendamiseks. Kvoodiomanikele jagatakse ligi 22 000 tonni tarnekvooti.
Oma piimakvooti saavad suurendada need tootjad, kes eelmisel (2005/2006) kvoodiaastal täitsid 98% või rohkem neile määratud individuaalsest kvoodist.

Samuti saavad lisakvooti taotleda tootjad, kes käesoleva kvoodiaasta esimese kuue kuuga on täitnud 60% või rohkem neile eraldatud piimakvoodist. Kvoodi täituvusena arvestatakse individuaalse tarnekvoodi ja otseturustus-kvoodi täituvust kokku.

PRIA vaatab laekunud taotlused läbi ning otsustab individuaalse kvoodi suurendamise hiljemalt 2. veebruariks. Põllumajandustootjale määratud individuaalse kvoodi suurendamine jõustub tagasiulatuvalt käesoleva kvoodiaasta algusest.

Täpsemat infot saab PRIA koduleheküljelt www.pria.ee ja PRIA keskusest Tartus Narva mnt. 3, tel. 737 1200 või elektronposti aadressil pria@pria.ee

Võlgade tagasinõudmisega seotud toimingud

Kui pärast PRIA poolt toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult või toetuse saaja pole seda kasutanud sihipäraselt, tuleb raha toetuse saajalt tagasi nõuda. Kui palju tagasi nõutakse, millistel tingimustel ja mis alustel, saab toetuse saaja teada tagasinõudmise käskkirja väljavõttest, mis saadetakse talle posti teel.

Võlasumma saab taotleja ise esimesel võimalusel tasuda, tehes järgmise ülekande:

Makse saaja: Rahandusministeerium
Arveldusarve: Ühispank 10220028801019
Viitenumber: 2500070538
Summa: (käskkirja väljavõttel näidatud võlasumma)
Kui toetuse saaja ei nõustu käskkirjas oleva otsusega, on tal õigus esitada PRIA-le vaie 30 päeva jooksul.

Kui taotleja ei ole võlasummat PRIA-le veel tasunud ning talle on PRIA poolt määratud juba uus toetus või toetused, siis teostatakse tasaarveldamine, st makstakse taotlejale välja tema võla võrra väiksem summa toetust (infot tasaarveldamise reeglitest saab PRIA kodulehelt www.pria.ee). Kui võlg on suurem kui uus määratud toetus, siis taotleja toetust ei saa ning tal võib ikkagi jääda veel mingi osa võlast PRIA-le tasuda.

Kui taotleja pole ise oma võlga tasunud ning PRIA ei ole saanud tekkinud võlga tasaarveldada ka uutest taotlejale määratud toetussummadest või on tasaarveldus teostatud osaliselt, siis koostatakse toetuse tagasinõudmiseks ettekirjutus. See saadetakse taotlejale posti teel väljastusteatega tähtkirjaga või antakse ettekirjutuse saajale kätte teatisel allkirja vastu.

Taotlejale tehakse lisaks võla põhisummale ettekirjutusega teatavaks, kas ta võlale arvutatakse juurde viivist või lisaks viivisele ka intressi.
Enne 1. jaanuari 2007 tekkinud võlgnevuste kohta koostatakse ettekirjutused pärast seda, kui on teostatud kõik tasaarveldused 2006. aasta eest määratavate toetustega. Seega ei pruugi paljud põllumajandustootjad ettekirjutust saadagi, kui tekkinud võlgnevused on 2006. aasta eest määratud toetustega täielikult tasaarveldatud.

Taotleja peab ettekirjutuses näidatud summa tasuma 30 päeva jooksul alates ettekirjutuse kättesaamisest. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib PRIA pöörduda kohtusse. Kui aga taotleja viivitab tagasimaksmisega, siis alates 31. päevast ehk võlatähtaja möödumisest hakkab PRIA tema võlale juurde arvutama viivist 0,1% päevas (põhivõla summast).

Täpsemat infot saab

PRIA-st tel 7371 351; 7377 624. Kord kvartalis saadab PRIA oma võlglastele ka meeldetuletusteatised, millest taotleja näeb, mis kuupäeva seisuga millist liiki võlg või võlad tal veel tasumata on ja kas ning kui palju on neile juurde arvutatud viivist või intressi.

Allikas: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Loomade vedamisele rakenduvad uued nõuded

5. jaanuarist hakkasid Euroopa Liidu territooriumil kehtima uued nõuded loomade veole. Tulenevalt Euroopa Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1/2005 rakenduvad vedajatele ning teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes puutuvad kokku loomade vedamisega, mitmed lisakohustused ja nõuded.

Uusi nõudeid, mille eesmärgiks on tagada transportimisel loomade heaolu, kohaldatakse kõikidele selgroogsete loomade Euroopa Liidu piirides ärilisel eesmärgil teostatavatele vedudele. Osa nõudeid rakendub ainult hobuste, farmiloomade (veised, lambad, kitsed ja sead) ja lindude vedamisele. Määruse nõuded ei laiene vedudele veterinaari juurde või loomakliinikusse loomaarsti järelevalve all.

Talunikud, kes veavad loomi neile endile kuuluva veovahendiga mitte üle 50 km kaugusele loomade pidamise kohast, ning vedajad, kes veavad loomi mitte kaugemale kui 65 km, veoluba ja pädevustunnistust omama ei pea. Veo üldnõuded peavad siiski olema täidetud.

Ülejäänud vedajad, kes veavad loomi kaugemale kui 65 km, kuid teostavad alla 8 tunni kestvaid vedusid, peavad lisaks eeltoodule omama veoluba, mille väljastab Veterinaar- ja Toiduamet (VTA). Samuti peavad vedajad läbima koolituse (kui veetakse hobuseid, farmiloomi või linde) ning omama alates 5. jaanuarist 2008 VTA või selle poolt heakskiidetud asutuse väljastatud pädevustunnistust.

Vedajate käsutuses peab olema piisavalt nõuetele vastavat personali, seadmeid ja vahendeid, mis võimaldavad täita määruse nõudeid.

Vedajad, kes teostavad üle 8 tunni kestvaid maanteevedusid, peavad lisaks eelpoolnimetatud nõuetele omama veovahendeid või konteinereid, mis on kontrollitud Veterinaar- ja Toiduameti poolt ning millele on väljastatud vastavussertifikaat. Selliste veovahendite või konteinerite ümberehitamisel tuleb need esitada uuesti kontrollimiseks.

Veovahendis peab olema piisavas koguses sööta, veoruumisisene jootmissüsteem ning ventilatsioonisüsteem, mis peab suutma töötada vähemalt neli tundi mootorist sõltumatult ja mis tagab veoruumis temperatuuri vahemikus 5 – 30° C, ning temperatuuri kontroll- ja registreerimissüsteem.

Lisaks peab alates 2007. aasta algusest uutes ning alates 2009. aasta algusest kõikides veovahendites, mida kasutatakse hobuslaste (v.a registreeritud hobused) või farmiloomade üle kaheksa tunni kestvatel maanteevedudel, olema satelliitnavigatsioonisüsteem, et oleks võimalik jälgida ajalimiitidest kinnipidamist.

Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)