Rootslased plaanivad pensionipõlve Ruhnus

Suur osa Ruhnu saare tagastatud maade rootslastest omanikke plaanib saarele ehitada suvila või tulla siia pensionipõlve pidama.

60 protsenti Ruhnu saare 1154-hektarilisest pindalast kuulub endistele omanikele ehk rootslastele. Tagastatud on üle 95 protsendi maadest, ülejäänud maa on tagastamisjärgus. Eesti kodanikele kuulub Ruhnu saarest vaid 7 protsenti.

Ruhnu vallavanem Aare Sünter ei pea sellist olukorda tavapäratuks. „Juba sajandeid on Ruhnu kuulunud rootslastele. Selles ei ole midagi kummalist,” kommenteerib ta.

Hetkel elab Ruhnu saarel vaid kaks rootslasest maaomanikku, kes 1944. aastal lahkusid koos paljude teistega sõja ja nõukogude võimu eest Rootsi. Ülejäänute seas on vallavanema sõnul märgata huvi tõusu saarele maja ehitamise vastu. „On neid, kes käivad oma maad vaatamas ning soovivad ehitada siia suvila või mõtlevad vanemas eas üldse saarele kolida,” selgitab Sünter olukorda.

Vallavanema sõnul tunnevad rootslased suuremat huvi küla sees asuvate maade vastu. Maid, mis asulast kaugemale jäävad, lubatakse kohalikel kasutada põllu- ja karjamaadena.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 4 korda, sh täna 1)