Saaremaa rannakalurid hakkavad saama säästva arengu toetust

Eesti kalanduse arengukava 2007–2013 raames saab Saare maakonnast piirkond, kus hakatakse maksma kalanduspiirkondade säästva arengu toetust.

Kalanduspiirkondade säästva arengu toetuse taotlemiseks peavad maakonna kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja ühendused moodustama sel aastal ühise mittetulundusühingu ehk kohaliku aktiivrühma.

Saaremaal saavad kohaliku aktiivrühma tegevuspiirkonnaga liituda Muhu, Pöide, Laimjala, Valjala, Pihtla, Kaarma, Salme, Torgu, Kärla, Lümanda, Kihelkonna, Mustjala, Leisi ja Orissaare vald. Lisaks Saaremaale moodustakse Eestis veel järgmised tegevuspiirkonnad: Hiiumaa, Pärnumaa, Peipsi järve, Soome lahe, Läänemaa ja Võrtsjärve.

Territoorium, kus üks aktiivrühm oma meetmeid rakendab, peab olema ühtne, koosnema omavahel külgnevatest kohalikest omavalitsustest ja ühtima omavalitsusüksuste piiridega. Üks kohalik omavalitsus võib kuuluda ainult ühte aktiivrühma. Sisuliselt on tegemist sama skeemiga, mida kasutab ka maaelu arengukavast tuntud Leader meede.

Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Madis Reinup ütles, et kalanduspiirkondade säästva arengu toetuseks on seitsmele tegevuspiirkonnale seitsme aasta peale kavandatud kokku 400 miljonit krooni. Abi peab olema suunatud eelkõige piirkondadele, kus on madal asustustihedus või kalapüügi vähenemine või väikesed kalandusega tegelevad kogukonnad.

Raha taotlemiseks peavad aktiivrühmad koostama tegevuskava ja arengustrateegia, toetust saab küsida vaid arengustrateegiaga kooskõlas olevatele projektidele. Aktiivrühma pädevuses on piirkonnast laekunud projektide väljavalimine. Arengustrateegia koostamist toetab riik.

Reinup märkis, et toetuse põhimõte on soodustada väikeste kalanduskogukondade senisest suuremat omavahelist koostööd. „Kui olemasolevad investeeringumeetmed koostööd ei soosi, siis siin on eesmärgiks lasta kohalikel endil otsustada, kuhu on mõttekam toetust küsida,” lausus Reinup. „Kaugem eesmärk oleks, et kogukondade vahel hakkaks järjest rohkem tekkima koostööd ja hakatakse kalandust siduma ka turismi ja muu maapiirkonna tegevusega.”

Madis Reinupi sõnul on kalanduspiirkondade säästva arengu toetuse rakendamise skeem Euroopa Liidu kalanduspoliitikas kasutusel esmakordselt. „Usun, et Eesti on üks riike, kes selle meetme kaudu kõige rohkem panustab. Väga paljud liikmesriigid on selle meetme osas suhteliselt skeptilised,” lausus ta. „Mõnes riigis näiteks ei olegi enam rannapiirkonda, kõik on juba linnastunud.”

Maksimaalne toetussumma ühele investeeringule on praegu lahtine. Toetusega seonduvast kavatseb põllumajandusministeerium rääkida täpsemalt kevadel toimuvatel teabepäevadel. 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)