Julia Timošenko vahetas sõpru ja välimust

Julia Timošenko vahetas sõpru ja välimust

 

Nädal tagasi leidis Ukraina sisepoliitilises elus aset märkimisväärne sündmus – nimelt õnnestus parlamendil (ülemraadal) ületada presidendi veto, mille riigipea oli pannud valituse pädevust puudutavale seaduseelnõule. Selle seaduse jõustumine tähendab riigi poliitilise süsteemi radikaalselt muutumist – Ukrainast saab parlamentaarne vabariik.

Nüüdsest on praktiliselt kõik võimuhoovad peaminister Viktor Janukovitši käes, president Viktor Juštšenko on aga muutunud protokolliliseks figuuriks.

Uue seaduse jõustumine on kasulik ka opositsiooni liidrile Julia Timošenkole, kes selle sündmuse tähistamiseks otsustas isegi muuta oma välimust ja loobus slaavipärase juuksepatsiga soengu kandmisest.

Ligi kümme katset

Valitsuse pädevust puudutavat seaduseelnõu üritas Ukraina parlament vastu võtta kaheksal korral. Iga kord pani president Viktor Juštšenko sellele veto ja tagastas seaduseelnõu parlamenti.

Tundus, et ka nädal tagasi, 12. jaanuaril, mil Ülemraada järjekordselt kogunes arutamaks seda seaduseelnõu, kordub sama lugu: presidendi veto ületamiseks oli vaja 2/3 saadikute toetus, sellist enamust aga peamisel valitsuserakonnal, peaminister Viktor Janukovitši Regioonide Parteil Ülemraadas ei ole.

Juhtus aga üllatus. Ülemraada ületas presidendi veto – valitsuse pädevust puudutavat seaduseelnõu toetas 366 rahvasaadikut, kusjuures presidendi veto ületamiseks oli vaja vähemalt 300 saadiku toetushääl.

Niivõrd suur toetus uuele seadusele sai võimalikuks tänu sellele, et parlamendi enamust toetas ka peamine opositsioonierakond eesotsas Julia Timošenkoga. Varem tundus, et see naine on venemeelse peaministri Viktor Janukovitši leppimatu vaenlane, kuid kõik siin ilmas on muutlik (ja ka ostetav).

Igatahes on fakt, et möödunud reedel vahetas Julia Timošenko Blokk (nii nimetatakse Ukraina peamist opositsioonierakonda) ootamatult poolt ja hääletas koos valitsusmeelsete rahvasaadikutega.

Skandaal puhkes viimasel hetkel

Sellest, et Ukraina parlamendis on küpsemas sensatsioon, sai avalikkus teada kohe pärast seda, kui parlament läinud reedel istungjärgule kogunes. Presidenti toetava fraktsiooni Meie Ukraina saadikud püüdsid alguses istungit blokeerida, väites, et Julia Timošenko pooldajad on öö jooksul kokku leppinud Viktor Janukovitši juhitava koalitsiooniga eesmärgil ületada presidendi veto.

Vastutasuks olevat valitsev koalitsioon – nii väitsid presidendimeelsed rahvasaadikud – Timošenkole lubanud, et toetab opositsiooni tegevust puudutavat seaduseelnõu. See seadus annaks aga riigi peamisele opositsioonilisele erakonnale (st Julia Timošenko Blokile) suured eelised. Suurtele jõupingutustele vaatamata ei õnnestunud aga presidendimeelsetel saadikutel Ülemraada tööd blokeerida.

Seejärel alustasid presidendimeelsed meeleheitlikke katseid, et veenda Julia Timošenkot meelt muutma. Vene ajalehe Kommersant Kiievi korrespondent kirjeldas olukorda järgmiselt: ajal, mil Ukraina ülemraada kinnitas ametisse riigi uut asepeaministrit, kohtusid parlamendisaali presidendiloožis Julia Timošenko ja Ukraina presidendi eriesindaja Roman Zvaritš. Millest nad omavahel rääkisid, pole teada, kuid looži lähedal seisnud saadikute kinnitusel olevat arutelu vähemalt välisel vaatlusel olnud väga keevaline.

Kuulduste järgi olevat Zvaritš asjatult püüdnud „oranži printsessi” (sellist hüüdnime kannab Ukrainas Julia Timošenko) ümber veenda, et tema ja ta erakond ei hääletaks presidendi veto ületamise poolt. Seda infot kinnitas osaliselt veidi hiljem ka Julia Timošenko Blokki kuuluv rahvasaadik Aleksander Turtšinov.

Tema sõnade kohaselt olevat nende fraktsioon varem korduvalt soovinud president Juštšenkoga kontakteeruda, kuid alati olevat riigipea administratsioon neid soove ignoreerinud. Nüüd aga olevat presidendi administratsioonist kümneid kordi helistatud. Timošenko blokk jäi aga oma seisukohale kindlaks ja otsustas hääletada presidendi veto ületamise poolt.
Mõistes, et valitsuse pädevust puudutava seaduse vastuvõtmine on paratamatu, lahkusid presidendimeelse partei Meie Ukraina fraktsiooni liikmed istungitesaalist. Seadus ise aga võeti vastu ülekaaluka häälteenamusega.

„Põhiseadusevastane riigipööre”

Nagu eelpool öeldud, muudab uus seadus radikaalselt Ukrainas kehtivat poliitilist süsteemi. Muudatuste olemus seisneb selles, et uue korra kohaselt kaotab president täielikult võimaluse mõjutada peaministri ja tähtsamate ministrite (kaitse- ja välisminister) valimist.

Uus seadus näeb ette, et president esitab peaministrikandidaadi lähtuvalt parlamendi enamuse tahtest. Kui aga president 15 päeva jooksul sellist kandidaati ei esita, siis esitab parlamendi enamus ise kandidaadi, kelle ta ka ametisse kinnitab. Analoogiliselt määratakse ametisse ka kaitse- ja välisminister. Seni oli nende ametisse nimetamine olnud eranditult vaid presidendi eesõigus.

Sellele lisaks algavad uue seaduse järgi valitsuse volitused hetkest, kui ametivande on andnud vähemalt 2/3 valitsuse liikmetest. See muudatus aga võtab presidendi pooldajatelt ära võimaluse saata valitsus laiali juhul, kui selle koosseisus puudub kasvõi üks minister.

Ja lõpuks – uus seadus näeb ette, et kõik presidendi korraldused omavad juriidilist jõudu vaid siis, kui need on kinnitatud peaministri ja selle ministri allkirjaga, kelle haldusala antud korraldus puudutab.

Kui aga president näiteks keeldub seaduse väljakuulutamisest, siis vastavalt uuele seadusele võib parlament seaduse presidendile tagasi saata ja nõuda, et riigipea tooks välja keeldumise konkreetsed põhjused.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et uue seaduse kohaselt kaotab Ukraina president kõik võimalused avaldada täidesaatvale võimule (st valitsusele) mõju – oma olemuselt muutub Ukraina riigipea ametnikuks, kel puudub reaalne võim. Umbes Eesti Vabariigi presidendi taoliseks tegeliku võimuta isikuks.

Seetõttu ei tasuks ka imestada, et Ukraina presidendi Viktor Juštšenko pooldajad selle seaduse kohe „antikonstitutsiooniliseks riigipöördeks” nimetasid. Presidendi administratsiooni kõrge ametnik Arseni Jatsenjuk on jõudnud juba teatada, et president Juštšenko seda seadust välja ei kuuluta.
Vaatlejate arvates pole aga nendest meetmetest enam kasu.

Uue seaduse järgi, kui president ei kuuluta kuu aja jooksul välja parlamendi 2/3 enamuse heakskiidu saanud seadust, siis võib selle välja kuulutada parlamendi spiiker ning pärast seda omandab seadus juriidilise jõu. Tõsi küll, president Juštšenko ähvardas, et esitab kaebuse Põhiseaduslikule kohtule. Kuid igal juhul omandab uus seadus hiljemalt kuu aja pärast juriidilise jõu.

Kaunitari osav mäng

Võib vist öelda, et presidendi veto ületamine parlamendis oli presidendi pooldajatele suur üllatus, sest alles 10. jaanuaril olid aset leidnud konsultatsioonid Viktor Juštšenko, Viktor Janukovitši ja parlamendi spiikri Aleksander Morozi vahel.

Pärast neid läbirääkimisi teatas Ukraina president, et on saavutatud kokkulepe eesmärgiga „töötada välja valitsuse pädevust puudutav seaduseelnõu, mis vastaks kõikidele normidele”. Kuid möödus vaid kaks päeva ja seda kokkulepet rikuti: nii peaminister kui ka parlamendi esimees viskasid selle lihtsalt prügikasti.

Kogu selle üsna näruse poliitilise mängu juures on aga siiski üllatav opositsiooni liidri Julia Timošenko käitumine. Veel möödunud aasta detsembris väitis ta kindlalt, et tema juhitav erakond ei hääleta kunagi valitsuse pädevust puudutava seaduseelnõu poolt.

Ukraina valitsuses oleva Regioonide Partei aseesimees Jevgeni Kušnarjov selgitas ajalehe Kommersant Kiievi korrespondendile naljatades, et Timošenko pöördelise meelemuutuse taga on tõenäoliselt see, et ta muutis oma soengut. „Ilma patsita Julia Timošenkol nähtavasti kergem õigeid otsuseid langetada,” ütles ta.

Tõepoolest, päev enne otsustavat hääletamist ilmus Ukraina opositsiooni liider ülemraada istungile uue soenguga. Ajakirjanike küsimustele vastates ütles ta: „Naised muudavad vahel oma välimust ja ma ei näe selles midagi imelikku. Ka tulevikus hakkan ma seda teie šokeerimiseks tegema.”

Julia Timošenko ise seletas oma kummalist käitumist järgmiste sõnadega: „Meie fraktsioon hääletas seaduse poolt, et tagada kord, et meie riik oma siseskandaalidega ei muutuks kogu maailma naerualuseks.” Analüütikud on aga seisukohal, et siin Timošenko silmakirjatseb ja tema seletus pole just eriti veenev.

Tegelikult aga on Julia Timošenko aru saanud, et Ukraina parlamendi praeguse koosseisu juures on tema manööverdamisvõimalused väga piiratud. Seepärast ongi tema eesmärk ennetähtaegsed valimised. Kogu möödunud aasta jooksul püüdis Timošenko veenda president Juštšenkot selles, et ta parlamendi laiali saadaks.

President aga sellisele radikaalsele sammule ei läinud, ja ta ei teinud seda ühel põhjusel – erakorralistel valimistel koguks kogu demokraatliku laagri hääled Julia Timošenko Blokk, mitte aga presidenti toetav Meie Ukraina. Nüüd aga tundub, et Ukraina presidendil pole valikut.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 95 korda, sh täna 1)