Mere ja piiri hoitusest

Mere ja piiri hoitusest

 

Oleme mereriik ja piiririik ning seetõttu läheb meie inimestele, aga ka mulle isiklikult, vägagi korda see, mis toimub meie piiridel ning kuivõrd kaitstud ja hoitud on nii meie väikeriik kui seda suures ulatuses piirav mereavarus.

Mäletame kõik aastatagust reostust Loode-Eesti rannikul, murelikuks tegi meid Runner-4ga juhtunu, sest teadmata oli see, millise keskkonnakahju see kaasa tuua võib ning üsna sageli kuuleme väiksematest reostusleidudest meie rannavetes.

Eelmainitu pani meid, see tähendab siseministeeriumi, aktiivselt tegutsema merereostuse temaatikaga ning oma koostööpartneritega määratlema igaühe kohustusi ja vastutusala selliste juhtumite kiireks avastamiseks ja tagajärgedega tegelemiseks.

Merereostustõrje plaan on olemas

Möödunud aastal valmis merereostustõrje plaan, mis on vajalik erinevate ametkondade vaheliste tegevuste koordineerimiseks. Täpsemalt öelduna hõlmab see erinevaid tegevusi merereostuse ennetamisel, avastamisel, likvideerimisel, aga ka looduskeskkonna taastamisel.

Kuna tegevused ja rollid hõlmavad väga erinevaid valdkondi, selgitasime välja ja leppisime kokku erinevate ministeeriumide vastutusalad. Meie poolt koostatud plaan sai möödunud aasta lõpus kooskõlastuse meie headelt koostööpartneritelt: novembris Keskkonnaministeeriumilt ning detsembris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt.

Nii nagu ikka selliste ulatuslike ja paljusid kaasavate plaanide puhul, esitlesin 11. jaanuaril plaani valitsuskabineti nõupidamisel, kus leidsime toetuse ja heakskiidu.

Mida see inimeste jaoks tähendab?

Eelkõige seda, et edaspidi peaks igaüks meist teadma, et meie erinevad asutused annavad endast parima, et reostusjuhtumeid ära hoida, tugevdades järelevalvet nii merel kui ka kontrollides olukorda õhust, aga ka seda, et reostuse avastamisel teab iga ametkond, millega ta tegelema peab.

Rääkides siseministeeriumi valitsemisalast, puudutab see eelkõige meie kahe suure valdkonna – piirivalve- ja päästetöötajaid. Piirivalve pärusmaaks on tegevused merel, päästjad tegutsevad rannikul.

Muudatused piirivalve töös

Rääkides konkreetselt Saaremaa kontekstis, tähendab see eelkõige toimunud ja toimuvaid muudatusi piirivalve töös. Piirivalve ülesanneteks on jätkuvalt erinevate rikkumiste avastamine, tegelemine reostusjuhtumitega, aga ka erinevate merel asetleidvate õnnetustega.

Mis on tinginud muudatuste vajaduse? Kellelegi ei ole üllatuseks kiiresti arenev infotehnoloogia, mis mõjutab praktiliselt kõiki elualasid. Lääne piirivalvepiirkonnas, ehk siis ka meie saarel, tähendas see üleminekut elektroonilisele merevalvesüsteemile, mis muutis teabe edastamise kiiremaks ja võimaldab senisest kiiremini erinevatele teatavaks saanud juhtumitele reageerida.

Tehniliste vahendite ulatuslikku kasutuselevõttu ilmestab see, et kahekümnest kaasaegsest radarist, mis praegu valvab Eesti merepiiri, asub 12 Lääne piirivalvepiirkonnas. See on kaasa toonud juhtimistasandite vähenemise, sest info liigub operatiivselt ja paindlikult, jõudes Kuressaares paiknevasse merevalvekeskusesse, võimaldades kaotada vahepealse nn rajoonitasandi.

Muudatustest veel niipalju, et vähenenud on ka kordonite arv, senise kolme asemel on vaid üks: käesoleva aasta algusest on Sääre ja Undva kordon liidetud Kuressaare kordoniga. Miks? Olen varemgi seda selgitanud: piiri valvamine toimub tänapäeval elektrooniliselt ja merepiiri rikkumise korral reageeritakse esmalt ikkagi sisemaal, kuhu info radarite vahendusel kõigepealt jõuab. Sellest tingituna on kaotanud mõtte inimeste nö majavalvuritena kuskil mere ääres paigalhoidmine.

Tehniline varustatus paraneb samm-sammult: läinud aastal soetati Kuressaarde kiirkaater, lähitulevik toob kaasa piirivalvele uue helikopteri, mis saab ka meie saarel abiks olla. Teada on, et ega tehnika üksi ei suuda imesid korda saata – vaja on ka häid spetsialiste. See omakorda toob kaasa lisateadmiste omandamise võimaluse ning üldise harituse kasvu piirivalves, mis omakorda tuleb kasuks selle ameti prestiižile.

SAMAL TEEMAL: Jaanus Tamkivi, „Läänemeri on meie hoida”. Oma Saar 17. jaanuaril

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)