Rõõmud ja naer on mere ja metsade sülest

Rõõmud ja naer on mere ja metsade sülest

 

Too oma rõõmud ja õnn
kasvama sõprade ringi,
nii nagu toimitud on,
kui eluteed muistegi mindi.

Too oma rõõmud ja naer
mere ja metsade sülest.
Las igaüks sõpradest kaeb,
et see mees on raskustest üle.

Niimoodi on oma mõtted luulevormi valanud 60 aastat tagasi Taritu kooli kiitusega lõpetanud ja nüüdseks taevastele teedele läinud Harry Õnnis.
Sellel suvel, 22. juulil koos 46. laulupäevaga tähistavad Taritu kooli vilistlased, endised õpetajad ja kooli töötajad oma armsa koolimaja 80. sünnipäeva.

Tõsi küll, kooli pole selles majas enam, kuid kooskäimise kohana, rahvamajana, on hoone ümbruskonna inimeste meelispaigaks. Aeg-ajalt võõrustab rahvamaja lahke pererahvas kaugemalt tulnud külalisi ja alati on Taritust mindud meeldivate muljetega.

Vilistlaste hulgas nii rööpaseadja kui lendur, õpetajatest, ajakirjanikest ja teadlastest rääkimata

1927. aastal valminud ja avatud Taritu kool sai õppeasutusena tegutseda 1976. aastani, mil see õpilaste vähesuse tõttu suleti. Taas avati Taritu algkool 1992. aasta sügisel ja seekord pidas ta vastu kümme aastat.

Taritu kooli lõpetanute seltskond on väga kirju. Väikese maakooli vilistlaste hulgas on nimekaid arste, kooliõpetajaid, keeleteadlasi, majandusinimesi, mere- ja põllumehi, raudtee rööpaseadja, ajakirjanikke, vedurijuhte ning lendurgi.

„Taritu koolis olid väga head õpetajad. Matemaatikaõpetaja Ada Laht tegi aine kõigile selgeks. Mitmekülgse kultuuri- ja loodushuvilise inimesena tegutses ta ise mitmel alal ja haaras õpilasigi kaasa. Seenenäitusi näiteks korraldati Taritus Ada Lahe initsiatiivil ammu enne, kui Saaremaa muuseumis neid tegema hakati.

Ada Laht, Endla Tegova ja teisedki õpetajad olid aktiivsed isetegevuslased ja ringide juhendajad, Eduard Prei kogu Saaremaal tuntud koorijuht. Koorilaul, näitemäng ja üldse isetegevus olid Taritus tugeval järjel juba eelmise sajandi alguses. Seda järjepidevust hoitakse au sees siiani,” rõõmustas 34. lennu vilistalane Tõnu Prei.

Taritu koolis on õpetajana töötanud hilisem kirjanik Endla Tegova. Vilistlaste hulgas on keeleteadlane Ellen Niit, Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi, kes 61 aastat tagasi sellessamas koolimajas ilmavalgust nägi. Selle loo autor mäletab seika 1995. aastast, kui Lauri Leesi näitas uhkusega oma ilmaletulekupaika, ahjutagust nurka koolimajas, tollasele Eesti Vabariigi presidendile Lennart Merile.

1963. aastal sai Taritust kooli lõputunnistuse tulevane lendur Alar Virves.
Koolijuhtidena on 1927. aastast alates Taritus tegutsenud Aleksander Prei, Eduard Prei, Arnold Toomse, Niina Salong, Leida Vapper, Heino Tarkin, Erna Niit ja viimased kümme aastat (1992 – 2002) Merike Kiil.

Koolimaja valmimise järel ja ka pärast sõda õpilastest puudust ei tuntud. Tol ajal õppis Taritu koolis 140 – 160 õpilase ringis. Pärast kolhooside ja sovhooside loomist hakkasid ka Taritu kandi nooremad inimesed suurematesse keskustesse ning linnadesse kolima.

Tagajärjeks oli see, et 1975. aastal kool suleti. Kuigi 1992. aastal avas auväärne õppeasutus taas tarkust taga nõudjatele uksed algkoolina, ei olnud kümne aasta pärast, 2002. aastal, õpetajail enam kedagi õpetada. Õnneks on maja kenasti korras ja teenib ümbruskonna inimesi rahvamajana.

Mis on Taritu kooli vilistlastest saanud? Rännuteed ja pere loomised on paljusid viinud kodukohast väga kaugele. Koduloolase Tõnu Angeri uurimusele toetudes saab väita, et paar õrnemast soost lõpetajat on abiellunud ukrainlastega ja elavad nüüd Ukrainas. Teadupärast valis üks noormees elupaigaks Kamtšatka, teine Arhangelski. Vilistlasi elab ka Rootsis ja Soomes, Tallinnas ja Tartus, Viljandis ja Vändras, Kuressaarest rääkimata.

Alanud aastal tähis-tatakse Taritus mitut juubelit

Kenal päikesepaistelisel suvepäeval eelmisel aastal juubeldasid Taritu rahvamaja õues lauljad, pillimehed ja tantsijad 45. kohalikul laulupeol. Tänavu lisandub 22. juulil toimuvale laulupeole koolimaja (praeguse rahvamaja) 80. sünnipäeva tähistamine.

Juba enne seltside ametlikku asutamist tegutsesid siin laulukoorid ja näiteseltskonnad. Tänaseni vaheaegadeta koos püsinud Taritu segakoori asutamisaastaks loetakse 1912. aastat.

Nõnda siis saab koor tänavu 95-aastaseks. Sama aastanumbriga (1912) seostatakse ka Taritu näiteringi eelkäija tegevuse algust. Rahvatantsuga hakati Taritus tõsisemalt tegelema 1930-ndate aastate keskel.

Aga Taritu rahvas saab järgmiselgi aastal juubelit pidada – 2008. aastal saab kohalik raamatukogu 85-aastaseks.

Lümanda vald on rikas, omades kahte rahvamaja. Taritu on erandlik sellepärast, et rahvamaja asub vallakeskusest eemal. Kena, et kahe kultuurikolde inimesed tegutsevad käsikäes.

18 aastat kultuurijuhina töötanud Taritu rahvamaja juhataja Aili Salong arvab, et teisiti ei saagi. „Mul on tõsiselt hea meel, et suudame Lümanda kultuurimajaga nii hästi ja tihedalt koostööd teha,” tundis Aili Salong ühistest ettevõtmistest rõõmu.

Taritus tegutsevad segakoor, segarahvatantsurühm Lender, näitering, meesansambel, memme-taadi lauluklubi, instrumentaalansambel ja beebikool. Rahvamaja juhi sõnul löövad kõigis kollektiivides kaasa tegusad inimesed ja ringijuhid on kõik oma ala professionaalid.

Taidlejad ei saa oma töö eest kulda ega karda. Koosolemise ja -tegemise rõõm kaalub kõik üles. Umbes sellise mõtteavaldusega esines hiljuti Vikerraadios Maire Aunaste saates „Meie” lauluklubi juhendaja, endine õpetaja ja koolijuht Erna Niit.

„Maal jääb ju inimesi kogu aeg vähemaks. Just kokkuhoidmise tunne ja ühistegevus on see, mis inimesi rahvamajja toob,” arutles Aili Salong.
Rahvamaja juhataja sõnul saavad ümmargusi tähtpäevi tänavu tähistada veel rahvatantsurühm ja pillipunt. Juubeliteks ühislauda ei kaeta.

„Ühekorraga me juubelipidusid ära ei pea. Jagame ikka rõõmu laiali rohkemaks. Kaks kolm-pidu tuleb ikka,” informeeris Aili Salong.
Taritu taidlejad tahavad võõrustada sõpruskollektiive mandrimaaltki. Möödunud aastal käis Lender Lätis ja sellel aastal ootavad saarlased lätlasi Taritu laulupäevale. Külalisi on oodata Järvamaaltki.

Segakoori vanem Merike Kiil teavitas, et segakoor kutsub juubelikontserdile emadepäeval. Praegu on Taritu segakooris paarikümne aktiivse laulja ümber. Koorivanema sõnul ei pea lauljaid proovi või esinema meelitama. „Siinkandis on kultuuri järjepidevus väga tugev. Ise olen Muhust pärit ja tulin siia Leisist, kus töötasin õpetajana, juba 24 aastat tagasi ning olen selle ajaga täielikult sisse sulandunud.

Tuleb meelde üks tore meeskoori laul „Laulis isa, laulis poega”. Meil ongi see nii. Näiteks laulab meie kooris Heino Laht koos pojaga. Meesansambli mehed on koori sisse sulandunud. Taritust ei kao laul, tants, pillimäng ja näitemängu tegemine kuhugi. Inimesi seob üheperetunne, siin on see tõesti olemas. Pühapäeviti tuleme endisesse klassiruumi kokku ja mitmehäälne laul hakkab kõlama. See tekitab erilise tunde,” arutles Merike Kiil.

Hea sõnaga rääkis koorivanem Linda Lahest, kelle „tuules” (Merike Kiili väljend) on ta mitu laulu selgeks õppinud.

Uusaastapeol pakkusid Taritu rahvale külakosti CatVilMar-i lauljad Salmelt ning tantsuks mängis ühemehebänd ehk Jargo Õunaid Eiklast. Enne pidu ragistasid ajusid valla mälumängurid. Suurem sündmus on ees 22. juulil – koos 46. laulupeoga tähistatakse koolimaja 80. sünnipäeva. Väiksemaid ettevõtmisi mahub rahvamajja igaks nädalaks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 137 korda, sh täna 1)