Tarbimisühiskonna nõue on igale majapidamisele oma prügikonteiner (2)

Tarbimisühiskonna nõue on igale majapidamisele oma prügikonteiner

 

Korraldatud jäätmevedu ei ole inimeste kiusamiseks, vaid on seni ainuke põhimõte, millega enamusel Euroopa riikidel on juba mitu aastakümmet õnnestunud ohjata ebaseaduslikku jäätmekäitlust.

Õieti oli korraldatud jäätmeveo põhimõte juba 1998. aasta jäätmeseaduses, uuesti ja täpsustatuna aga kehtib see alates 2004. aastast.

Korraldatud olmejäätmevedu on selline olmejäätmete käitluse korraldus, kus kohalik omavalitsus annab ühele avaliku konkursi alusel valitud jäätmekäitlejale kuni kolmeks aastaks õiguse olmejäätmete veoks.

Seejuures on kõik omavalitsuse määratud piirkonnas asuvad majapidamised ja olmejäätmeid tekitavad ettevõtted kohustatud kogumissüsteemiga liituma ning seda vähemalt omavalitsuse määratud teenuse miinimumpaketi alusel. Kohalik omavalitsus võib erandkorras jäätmevaldajad kogumisüsteemiga liitumisest vabastada või miinimumtaset määrata.

Korrusmajades toimib korraldatud jäätmevedu algusest peale

Korrusmajade osas on korraldatud jäätmevedu ehk vältimatu liitumine toiminud sisuliselt niikaua kui nad olemas on olnud. Samas on ühepere- ja ridaelamud, suvilad, rääkimata Eestile tüüpilistest hajataludest üle kogu maa, sageli väljaspool igasugust jäätmete kogumisüsteemi.

Hinnangute kohaselt on väljaspool kogumissüsteemi paljudes omavalitsustes kuni 50 protsenti elanikkonnast, äärmuslikel juhtudel aga isegi kuni 85 protsenti. Võrdluseks võib tuua, et Soomes on see üks-kaks protsenti elanikkonnast.

Nii nagu väljaspool kogumissüsteemi olevate majapidamiste hulk, on Eestis kahjuks suurusjärkude võrra suurem ka prügi kogus metsas. Reaalsus on seegi, et üsna oluline osa sellised jäätmeid, mida mingil juhul ei tohiks majapidamistes põletada, põletakse siiski ahjus või ka lõkkes, mürgitades sellega ennast ja teisi.

Kõikide selliste väärnähtuste vältimiseks ei ole Euroopas ligi 20-aastase praktika alusel leitud paremat ebaseadusliku jäätmekäitlust vältivat meedet, kui seda on korraldatud jäätmeveo põhimõte.

Korraldatud olmejäätmevedu on leidnud teravat vastuseisu – põhilised vastuväited on, et paljudes majapidamistes ei teki üldse jäätmeid, või siis, et kõik jäätmed suunatakse taaskasutussüsteemi, näiteks pakendid ja muu selline. Kahjuks on sellistes väidetes palju ka otsest luiskamist – masendav prügistamine meie metsades ei tule siiski kuskilt kaugelt.

Jäätmekäitlustasu – õiglane ja paratamatu

Korraldatud jäätmeveo senine praktika on näidanud, et kolmeaastase lepingu käigus pakutud teenuste hinnad on isegi mõnevõrra madalamad kui senised „reguleerimata teenuse hinnad”. Seega need, kes ka seni on olnud teenuse kasutajad, pigem võidavad.

Need aga, kes siiani on olnud tänases tarbimisühiskonnas vältimatust jäätmekäitlussüsteemist väljaspool, peavad võtma paratamatusena kohalike omavalitsuste korraldatud miinimumpaketi kulu – enamasti jääb see ühes kuus 25 ja 50 krooni vahele majapidamise kohta.

Kõik Eesti korterielanikud maksavad igas kuus sellise tasu koos oma kommunaalteenuste arvega, sõltumata sellest, kas nad maja konteinerisse üldse midagi viisid. Keskküttega majades moodustab see keskmiselt 3–6 protsenti kommunaalkuludest. Kortermajades elab ligi 70 protsenti Eesti elanikkonnast.

Majanduskasvu üle uhkust tundvas Eestis ei saa jäätmekäitlustasu olla üle jõu käiv. Abivajajatele on olemas kohalikel omavalitsustel omad lahendused, nagu liitumiskohustusest vabastamine ja ka eluasemekulude toetused.

Senine lahendus on paraku prügi koristamine metsast, mille eest maksavad nii maaomanikud, aga ka omavalitsused ja riik – seega meie kõik – kokku kindlasti 10–15 miljonit krooni aastas, rääkimata koduse jäätmepõletuse tagajärgedest, mida on raske rahas väljendada.

Ühiskonnale tervikuna on märgatavalt kasulikum korraldatud jäätmeveo rakendamine võrreldes lõppematu prügistamise tagajärgede koristamisega. Oleks igati sünnis ja kultuurrahvale kohane lõpetada selline mõttetu komejant, nagu see jäätmekäitluses prügi metsa alla vedades ja kodus põletades praeguseni toimub.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)