Linnavõimud tellivad Kuressaare lahe uuringu

Linnavõimud tellivad Kuressaare lahe uuringu

 

Kuressaare linnavalitsusel on kavas tellida uurimustöö, hindamaks Kuressaare lahe ökoloogilist seisundit ja prognoosida selle veekogu võimalikke arenguid 2030. aastani.

Abilinnapea Kalle Koovi sõnul peaks uuring andma vastuse, mida oleks vaja teha, et Kuressaare linn oleks ka aastakümnete pärast jätkuvalt merele avatud ja siinne rand puhas.

„Murelikuks teeb see, et madala veetaseme korral ei jätku Tori ja Ujula abajas enam värsket vett. Kui nii jätkub ja siia lisandub Natura 2000 linnuhoiuala, siis minu isiklik arvamus on, et hiljemalt poole sajandi pärast on ehk mingisugust vett veel Ujula ja Tori abajas, kõik ülejäänud on haisev mudamülgas,” pakkus Koov.

Uuringu tulemusel peaks piirkonna loodusliku seisundi tuleviku kohta valmima 4-5 võimalikku stsenaariumi. Eriti pakub Koovi kinnitusel huvi, mis hakkab Kuressaare lahes toimuma tingimustes, kus lahest saab linnukaitseala.

Tekkinud on kartus, et kaitseala tõttu jäävad ära jahisadama faarvaatri teise järgu süvendustööd ja nurjub plaan arendada Kuressaare sadamas reisilaevandust. See omakorda võib Koovi sõnul soodustada ranna kinnikasvamist, kuna merel puudub faarvaatri näol süvis, mille kaudu tuleks kaldaaladele puhast vett.

„Viimased 15 aastat on Kuressaare linn olnud uuesti avatud merele. Kui nüüd peaks mingite direktiividega tulema uuesti aeg, kus Kuressaare linn pannakse ükskõik mis eesmärke järgides kaudselt taas merele kinni, siis on see murettekitav protsess,” lausus abilinnapea.

AS-i Kuressaare Jahisadam juhatuse liige Karli Valt ütles, et kui faarvaatri süvendamine siiski jätkub, peaks uuring andma vastuse, kas faarvaatri vallid tuleks likvideerida, jätta alles täielikult või ainult üks vall. „Praegu ei ole teadlastel ühest seisukohta, kas vallid on kaitseks või takistuseks,” märkis Valt.

Möödunud neljapäeval viibisid uuringuga seoses Kuressaares tutvumisnõupidamisel Eesti Mereinstituudi ja Meremõõdukeskus OÜ esindajad, et panna lähinädalatel paika kogu uuringuga seotud tegevus, töömahud ja maksumus.

„See oli tutvumisnõupidamine, kus Kuressaare linnavalitsuse spetsialistid kirjeldasid probleeme, mis võivad tulevikus tekkida seoses Kuressaare jahisadama ja kogu selle piirkonna majandusliku arenguga,” ütles Tartu Ülikooli mereinstituudi meresüsteemide osakonna juhataja Robert Aps. „Arutasime, millised võiksid olla lähenemised probleemidele nagu Kuressaare lahe võimalik eutrofeerumine ehk toitainete üleküllus ja kinnikasvamise nähud.”

Pidades silmas Kuressaare turismi ja majanduse arengut tulevikus, on Apsi hinnangul praegu õige aeg vaadata kompleksselt kogu piirkonda ja hinnata erinevaid stsenaariume selle arendamiseks. Ehk teisisõnu, mida teha, et majandus areneks ja ka loodus oleks rahuldavas seisukorras.

Kalle Koovi sõnul kestab uuring vähemalt poolteist aastat. Uuringu rahastamine võib osaliselt toimuda linnaeelarvest. „Kui ülesanne on kokku kirjutatud, siis saame rääkida tööde mahust ja eelarvest ning otsida täiendava rahastamisallika,” lausus Koov. „Ainult oma rahakoti peal linn nii suurt ja teadusmahukat tööd teha ei saa.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)