Ühisveevärgi europrojekt silmitsi läbikukkumisega (10)

Ühisveevärgi europrojekt silmitsi läbikukkumisega

 

Maakondliku ühisveevärgi europrojekt võib nurjuda, kui vallad keelduvad projektis kavandatud tööde vähendamisest keskkonnaministeeriumi poolt näidatud mahus.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tambergi (pildil) sõnul ei kuuluta keskkonnaministeerium projekti ehitus- ja projekteerimishanget välja enne, kui omavalitsused on projektist välja noppinud tööd, mille rahastamisega ministeerium ei nõustu.

Möödunud aasta lõpul tegi ministeerium ettepaneku arvata projektist välja vähetasuvad objektid, mis ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu direktiivide täitmisega.Kihelkonna, Lümanda, Kärla ja Kaarma vald on teatanud, et ei ole nõus tööde mahtu vähendama.

Indrek Tamberg ütles, et kui nimetatud neli valda ei ole nõus projekti mahtu vähendama, siis peavad nad AS-i Kuressaare Veevärk aktsionäride ridadest välja astuma ning nende raha läheb projekti teiste piirkondade katteks.

Kui ministeeriumi nõudmisi mittetäitnud vallad jätkavad siiski AS-i Kuressaare Veevärk aktsionäridena, jäävad kõik Saaremaa vallad europrojekti rahast ilma ja peavad kogu töö ära tegema oma rahakoti arvelt. „Põhimõtteliselt võib üks vald veeprojekti maakonnas põhja lasta,” tõdes Tamberg, kelle sõnul on projekti hangete väljakuulutamine viibinud valdade tõrksuse tõttu juba paar kuud.

„Ma ise loodan, et vallad teevad otsuse, kas nad tahavad projektis osaleda või mitte, paari kuu jooksul,” ütles Indrek Tamberg. „Miks nad peaksid loobuma rahast ainult sellepärast, et mõned väiksed piirkonnad jäävad projektist välja,” lisas ta.

Kärla vallavanem Meelis Sepp ütles Oma Saarele, et ministeerium tahab tööde nimekirjast maha tõmmata täiesti probleemse piirkonna, kus inimestel pole vett ja mis on nimekirjas olnud algusest peale. „Mätasseljal elab seitse peret, aga suvel pole neil vett, sest kõik kaevud on tühjad.

Praegu läheb Mätasseljale küll veetrass, kuid selle taga on vaid paar majapidamist. Tahame ka ülejäänud elamud trassiga liita,” rääkis vallavanem, kelle sõnul ei kavatse nad piirkonda projektist välja võtta. „Kui meid just nurka ei suruta,” lisas ta.

Indrek Tamberg selgitas, et kuigi veeprojekti maksumus on suurenenud ehitushindade kallinemise tõttu 264 miljonilt kroonilt umbes 600 miljonile, Euroopa Komisjon raha juurde ei anna, vaid teatas, et Eesti võib vähendada projekti lõpptulemust ehk veeprojektist kasu saavate inimeste arvu.

Euroopa Komisjoni ettepanek oli vähendada projekti nende tööde arvelt, mis ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu direktiivide esmaste nõuetega. Näiteks veedirektiivi kohaselt peab korralik joogivesi olema üle 2000 elanikuga asulates 2007. aasta lõpuks, 2013. aasta lõpuks peab olema joogivesi korras üle 50 elanikuga asulates.

Olukorras, kus veeprojekti eelarve on kordades paisunud, võttis keskkonnaministeerium sellest välja uusarendused ja väiksemad kui 50 elanikuga asulad. „Siin on kulutused ühe inimese kohta üle mõistuse suured.

Normaalne tasuvus oleks 20–30000 krooni ühe inimese kohta, aga Saaremaal ulatusid kulud inimese kohta mõnel pool üle 160 000 krooni,” ütles Tamberg. Näiteks Läänemaa Matsalu projektis olid kõige suuremad summad 60 000 inimese kohta. „Kui ikka 1,5 km pikkune toru viidi ainult kahe majani, siis pidime selle välja võtma.”

Tamberg märkis, et kõik projekti raames tehtud investeeringud kajastuvad hiljem veehinnas, mille tarbijad kinni maksavad. „Kui kõik soovitud investeeringud sisse jätta, peaks veehinda tõstma üle 100 krooni kantmeetri eest.

See ei ole majanduslikult otstarbekas, kui kahe inimese tõttu tõuseb veehind ka teistel oluliselt,” lausus Tamberg. „Ma saan aru küll, et kohalikud omavalitsused on kellelegi midagi lubanud, aga mõtlema peab ka materiaalselt.”

Illar Noot: vallad peavad kärbeteganõustuma

AS-i Kuressaare Veevärk juhataja Illar Noot ütles, et projektiga edasi minemiseks peavad projekti kooskõlastama nii keskkonnaministeerium kui ka omavalitsused. Kärbete kogumaht on hinnanguliselt umbes 15 miljonit krooni.

Illar Nooda sõnul on talle langenud ülesanne mõjutada valdasid ministeeriumile järele andma, sest ministeerium oma ettepanekutest ei tagane. „Kui me tahame, et projekt läbi ei kukuks, peavad vallad nõustuma kärbetega.

Samas me teame, kui jonnakad on saarlased, kui nad ühte asja ajama hakkavad,” oli Noot nõutu. Reedel koos olnud Kuressaare Veevärgi nõukogu otsustas patiseisust väljasaamiseks kutsuda ühise laua taha vallavanemad, volikogu esimehed ja keskkonnaministeeriumi töötajad vajadusel kuni keskkonnaministrini välja.

Illar Noot ütles, et kui vallad kärbetega ei nõustu, koguneb lähiajal projekti edasist saatust arutama AS-i Kuressaare Veevärk erakorraline üldkoosolek.
Maakondlik ühisveevärgi projekt on ajaliselt jõudnud üsna kriitilisse faasi, sest projekti tähtaeg on 2008. aasta lõpp. Ehituseks on arvestatud 18 kuud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 238 korda, sh täna 1)