Kuresaare kunstikooli rekonstrueeritakse jupikaupa

Kuresaare kunstikooli rekonstrueeritakse jupikaupa

 

Armetus seisukorras Kuressaare kunstikoolil on linna eelarvest tänavu lootus saada 1,8 miljonit krooni, kuid kooli direktor on jätkuvalt murelik.

„Hea on muidugi see, et seeme on olemas, aga paraku on seda vähem kui pool vajaminevast summast,” ütles Kuressaare kunstikooli direktor Boris Šestakov. Tema sõnul maksab kunstikooli rekonstrueerimine ja teise korruse väljaehitamine projektijärgselt seitse miljonit krooni.

Praeguse summa juures tuleb kõne alla ainult katusevahetus ja teise korruse väljaehitamine, mis eeldab vahelae mahavõtmist ja õpilaste väljakolimist. „Eesmärk oleks ikkagi kogu summa korraga kätte saada, sest rumal oleks mitu korda sisse ja välja kolida, kui niiviisi otsast lammutama hakatakse,” lausus direktor. Kui linn oma eelarvest seitset miljonit krooni korraga ei võimalda, tuleb direktori sõnul uurida võimalusi fondidest raha saamiseks.

Katus laseb vett läbi

Boris Šestakovi sõnul ongi kõige hullemas olukorras kunstikooli katus, mis laseb vett läbi ning kuigi kaua ilmselt enam ei püsi. „Eks ta varsti lendab pealt minema,” ütles direktor. 50-ndate keskpaigas vene sõdurite ehitatud hoone seinad on küllaltki paksud ja üsna rahuldavas olukorras. Viimati tehti hoones väikene siseremont umbes 12 aastat tagasi pärast kunstikooli sissekolimist majja.

Linnakodaniku komisjoni liikmena kunstikooli külastanud Laine Tarvis ütles Oma Saarele, et kunstikool on häbemata kehvas olukorras ja vajab hädasti kapitaalremonti või isegi rekonstrueerimist. Detsembris toimunud koosolekul „Alkohol ja noored” leiti, et iga selline kool, mis võimaldab noortel oma aega sisustada, on väga vajalik, lisas Tarvis.

Abilinnapea Argo Kirss ütles, et praegu mingit kindlust selles osas, millal ja kui palju tuleb kunstikoolile järgmine summa, ei ole. „Eelarvet tehakse aasta kaupa, seda, mis 2008. aasta eelarvest saab, ei oska praegu öelda. Loogiline on see, et kui asja on alustatud, siis tuleb sellega ka edasi minna. Kui pika sammuga, seda ei oska praegu küll öelda,” rääkis Kirss.

Linn eelistab sporti kunstile

Boris Šestakovi sõnul torkab Kuressaares silma spordi eelisarendamine. „Spordihoonete kohta, mis näevad välja üsna korralikud, öeldakse, et need tahaksid juba nagu värskendamist. Meie hoone ei taha mitte värskendamist, vaid lausa peremehe kätt tunda,” ütles Šestakov. „See hoone on omamoodi mälestusmärk endisele ehitusstiilile. Ta on tegelikult päris atraktiivne, teistmoodi lahendusega kui kaasaegsed karphooned. Linn kaotaks, kui see maja ükskord kokku variseks.”

Kõike korraga ei saa

Argo Kirss tõdes, et Kuressaare spordihoone ja ka tervisepark on tõesti olnud väga suured investeeringud. „Samas ei ole võimalik ehitada spordihoonet jupphaaval. Maja tuleb ikka ühekorraga valmis teha ja siis võtta ette järgmine asi. Ei ole mõeldav, et võtame kõik linna koolid ja lasteaiad korraga töösse ja teeme neid kõiki natukehaaval,” lausus abilinnapea.

Kirss nõustus, et linn peab arenema tasakaalustatult ja tähelepanu tuleb pöörata kõigile valdkondadele. Ent samas tuleb teha ka valikuid. „Spordihoone sai omal ajal välja valitud ilmselt mitmel põhjusel. Kindlasti oli oluline, et riik andis omalt poolt 20 miljonit krooni, ning küllap pidas ka linnavalitsus tol hetkel sporti ilmselt tähtsamaks.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)