Meie pensionisambad (1)

Meie pensionisambad

 

Ma ei käi kasiinos mängimas, kuid olen oma elus kokku puutunud selle süsteemi töötajatega – täiesti toredad ja intelligentsed inimesed (tõsi, päris parajalt sarkastilised). Nad teevad oma tööd nagu mistahes legaalne juuksur, treial või viinapoe müüja: täidavad nendele esitatud legaalseid tellimusi. Mina ei näe neis kurikaelu.

Ma teadsin ka üht kasiinoomanikku – täiesti normaalne kommersant ja oma ala tundev (nagu näiteks ühiskondlikult ülistatud veinipoe omanik) inimene, loob oma klientidele tingimusi (tugitoolid olid seal mugavad ja kohvi sai tasuta), teeb kõik kasumi nimel nagu mistahes ettevõtja.

Ühiskond ei mõista hukka alkoholi tootjaid-turustajaid, kuigi alkoholist tingitud kuritegude arv on masendavalt suur. Me räägime alkoholi puhul inimese lastetoast ja sealt õpitud oskusest teha valikuid – ja naudime viinamüügi kasumi vilju.

Kasiinos mängimine on samasugune lastetoa ja seal õpitud valikuoskuste tulem.

Milline on meie laste kasvatus? Olematu! Vanemad on pidevalt tööl või uue partneri otsingul (nendes samades alkoholitootjatele kasumlikes ettevõtetes), pedagoogid on surve all (laps on karistamatu), kommertslik telemeedia esitleb peamiselt vägivalda või harimatust (vaadake telekava), trükimeedia on tabloidiseerunud, telesse tahetakse rohkem reklaamimüügi aega…

Kus toas asub laps ja kes temaga seal tegeleb (kui tegeleb)?
Kasiino on inimeste oma valik (nii selle külastamine kui ka selle sallimine ühiskonnas).

Kasiino töötajatele ajalehe esiküljel ilmunud loo dramaatiline letilelöömine sõnadega „Kas te seda tahtsitegi?”on küll emotsionaalne eneselt vastutuse äraveeretamine, kuid pigem peaks küsima iseenda eelneva suhtumise kohta oma lähedase tegevusse.

Kasiinovõlgade korduv kinnimaksmine ligimeste poolt on pahe sisuline sallimine. Sallivus ei saa olla hukkamõistev. Oma lähedase kasvatamata jätmine ei ole ühiskonna, vaid lähikondlaste tegemata töö. Kui isegi krišnaiitlik vend ei suuda aidata kirglasel sisemist tasakaalu leida, mida siis tahta enesesse tõmbunud ühiskonnalt?

Demokraatlik filosoofia ütleb, et keelamata asi on lubatud – vastupidine on ju „mis pole lubatud, on keelatud”, aga see on ju pärit nõukogude totalitarismist! Seda me ei saa ometi aktsepteerida!

Kasiinode likvideerimine ei halvendaks otseselt valdava enamiku eestimaalaste elu, kuid pensionisammaste aktsiafondid muudaksid paljude meelt.

See, et enamik aktsiafondidest kasutab tootluse suurendamiseks ka reipalt hinda kogunud Olympic kasiino aktsiaid, näitab meie kahepalgelisust – oleme nõus ja valmis nautima õnnetutest perededest äratassitud raha hüvesid.

Ehk olen sestap kõikvõimalike börsidel pöörlevate pensionisammaste veendunud vastane – minu vanavanemate pensionisammas oli nende talu ja hästikasvatatud seitse last. Kuid see kõik on inimeste oma valik – lastetoa sisustamine ja valik olla oma peremees või teiste sulane.

Egoist Platinum
(Kirjutaja tegelik nimi on toimetusele teada.)

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 33 korda, sh täna 1)