Meie tahe seda linna tähenduselt suuremaks luua ei tohi kunagi väheneda

Meie tahe seda linna tähenduselt suuremaks luua ei tohi kunagi väheneda

 

Kuressaare linna aasta alguse vastuvõtt on hea traditsioon heita veel kord tagasipilk möödaläinud aastale.
Mis linn Kuressaare õieti on?

Vastuseid on sama palju kui inimesi, kes selle linnaga on kokku puutunud. Üks väga värske arvamus meie armsast Kuressaarest ilmus hiljuti ühes Pennsylvania päevalehes.

Tsiteerin: „Jalutades Kuressaares vaatasime vihmaseid tänavaid ja lihtsaid laudvooderdusega maju ning miski tabas meid nagu välk. Kogu oma põhjaeuroopalikkusest hoolimata nägi Kuressaare linn välja hämmastavalt sarnane Uus-Inglismaaga. See polnud mitte muinasjutuline maastik, nagu meenutas Kuressaare lossi järgi oma lapsepõlve Louis Kahn, vaid omapärane vanamoeline mereäärne küla.“

Niimoodi kirjeldas möödunud aasta oktoobrikuist Kuressaaret üks arhitektuurikonverentsil käinud tipparhitekt, Louis Kahni pere noorema põlvkonna esindaja. Kas me peaksime seda arvamust pahaks panema? Tundma ennast väikse ja vanamoelisena? Loomulikult mitte.

Me armastame oma kodulinna kõigi tema heade ja mitte nii heade külgedega. Ja meile on ta täpselt nii paras kui vaja, kuigi pean tunnistama, et hakkab vaikselt üle ääre valguma. Hea naaber Kaarma vald tahab nüüd teada, kes ja mis asjus ikkagi linna piiri taha Kaarma territooriumile kipuvad. Võib-olla kutsub selle väljaselgitamiseks teadlasedki appi.

Tegelikult on valglinnastumine pea kõigi linnade probleem Eestis ja eks üks põhjusi ole inimeste soov harrastada individualistlikumat elustiili. Teisalt näitab see, et ka väikestel linnadel on suurte linnade kombed.

Ärge arvake, et meil Kaarmaga on mingi probleem. Ei. Meil algas möödunud aastal konkreetsem koostöö. Nii nagu kavandasime, sõlmitakse Kaarma ja Kuressaare esimene leping, mis tegelikult tähendab, et naabervald, kust käib linna haridusasutustes arvukalt lapsi, hakkab osalema meie koolide ja haridusasutuste investeeringukulude katmisel.

See leping on vastastikku kasulik ja lähtub tänapäeval nii iseenesestmõistetavast mõlemad-pooled-võidavad põhimõttest. Naabervalla pered saavad võrdsed võimalused oma laste panemiseks linna koolidesse ja lasteaedadesse.

Ja linn hakkab saama õiglast kompensatsiooni remondikulude eest. Ühiseid ettevõtmisi on protsessijärgus veelgi. Bussiliikluse parem ühine korraldamine, ühised planeeringud, ühisprojekt töötute kaasamiseks aktiivsesse ellu. Nendest räägitakse juba selle aastanumbri sees.

Ehitatud on linna küll ja ehitatakse veel

Tänapäeva inimene vajab miskipärast uudsust ja muutusi rohkem kui need inimesed, kes elasid samal ajal Kuressaare lossi ehitamisega. Siis elasid inimesed lühema eluea ja majad kauem.

Vaadake, kui armsaks muutus linnarahvale ja külalistele Raiekivi säär, nagu võluväel sai linn miljoneid kroone toetust jalgrattatee ehitamiseks ning seda on juba alustatud.

Arendajatest on mõnikord kohalikus „kirjandusklassikas” loodud linna agressiivse vastase kuju, kelle võtete arsenali kuuluvad surve ja pressing. Uurime luubiga ja mis me näeme: arendajad on avaliku ruumi jaoks rajanud üht-teist ja kolmandat vajalikku – valgustust, haljastust, teejuppe. Peatänava äär muutub järjest kenamaks. Võtame Pika tänava.

InCap elektroonikaettevõte sai suure investeeringu, kaasaegsed töötingimused. Ühtlasi aitasid nad kaasa, et üldkasutatav tänav oleks valgem ja korrastatum. Kogukonna ainuvõimalik kooseksisteerimise viis saabki olla, et konkreetne ettevõte näeb ärihuvide kõrval ka linnarahva ühishuvisid.

Kes pole käinud, minge vaadake, kui kaugele on jõudnud gümnaasiumide ja Vanalinna kooli uuenduskuur. On, mida vaadata!
Vana liedertafellik laul “Üks roosike on tõusnud“ on tõeks saanud ja loodetavasti puhkeb see „roosike” teiste spaade kõrval ka peagi õitsele.
Vähemalt üks objekt on olnud ka igati õpetlik: pean silmas vana tiigi ümberehitamist Tallinna maantee ääres ja selle ümber sündinud esialgset muretsemist ja hilisemat head tulemust.

Meil pole siin linnas diletante toimetanud. On suur kunst viia kokku erinevad huvid. Eriti siis, kui otsustamist segavad emotsioonid ja nostalgilised mälestused. Õpetuseiva seisneb selles, et ainult hästiargumenteeritud vaidlustes sünnib tõde ja usaldagem asjatundjaid.

Laias laastus ulatus ettevõtjate ja linna poolt Kuressaarde investeeritud summa poole miljardi ligi. Lõviosa panustasid muidugi eraettevõtjad. Me hindame iga investeeritud krooni, sest on väga hästi teada, et investeeringud tulevad paikadesse, milles nähakse häid tulevikuarenguid.

Arvatakse, et ehitusbuum Saaremaal hakkab vaibuma. Võib-olla. Siiski mitte veel sel aastal. Väga jämeda arvutuse kohaselt investeeritakse ka sel aastal Kuressaarde sadu miljoneid kroone.

Riik andku maa omavalitsuste kätte!

Millist linna me oma tegemistega loome ja kas meil on ideid, millega edasi minna ning unistusi, mille nimel edaspidigi pingutada?

Igikestev vaidlus, kui palju saab reguleerida inimene ja kui palju peab jätma looduse hooleks, jääb ka Kuressaares kestma. Kuressaare seisab alati tasakaalustatud arengu eest.

See oli, on ja jääb selle linna lipukirjaks. Omavalitsus peab praegu dialoogi keskkonnaministeeriumiga teemal „Loodushoiualad ja Natura 2000 konfliktialad”. Linn soovib, et see dialoog leiaks hea lahenduse. Me kindlasti ei taha, et Kuressaare laht ühel päeval jälle kinni kasvab ja Kuressaare kaotab uuesti oma tähenduse merelinnana. Selleks on vaja head tahet mõlemalt poolelt.

Omavalitsusel on seaduse järgi oma territooriumil õigus ja kohustus otsustada. Ometi on linna territooriumil asuvast maast suur osa veel riigi oma. Keeruliste ja pikaajaliste bürokraatlike toimingutega vormistatakse maid enamasti riigi, vähem meelsamini linna omandisse.

Kuressaare teeb siin ja täna riigile mitteametliku ettepaneku: selle asemel, et sadade tundide kaupa kulutada ametnike aega maatükkide omandisuhete korrastamisele – mis riigile, mis linnale –, tuleks maa anda omavalitsuse kätte ja usaldada omavalitsuse demokraatlikult valitud võimuorganeid õigete otsuste tegemisel. Seda enam, et hiljaaegu tehtud seadusemuudatus annab 65% maamüügi rahast ikkagi riigile. See on ju ka üks Euroopa Liidu tähtsamaid põhimõtteid – kohapeal teatakse paremini.

Meil on piisavalt tulevikuideid

Tulevik on nende päralt, kes näevad suuri võimalusi, aga ei unusta seejuures ressursside piiratust ja avastavad uusi võimalusi vähesega rohkem korda saata. Järgneval kuuel aastal on Eestile Euroopa Liidu struktuurivahenditest eraldatud mitmesuguste valdkondade arendamiseks ja toetamiseks ca 53 miljardit krooni.

Sellest 19 miljardit on suunatud otseselt elukeskkonna arendamise valdkonda, kus peamine roll toetuste taotlemisel jääb omavalitsustele. Kui teha pisut mehhaanilisi jagamise ja korrutamise tehteid, jagades selle summa Eesti inimeste arvuga – sest elukeskkond peab paranema igaühe jaoks – ning korrutada Kuressaare elanike arvuga, siis saame teada, et selle aasta lõpust võib Kuressaare pretendeerida välisrahadele vähemalt 209 miljoni krooni ulatuses.

Me teame, et linna arendamisse välisvahendite kaasamise praktikas kuulub Kuressaare kahe kõige tugevama omavalitsuse hulka Eestis, me oleme kindlad, et see nii ka jääb. Ja kui te küsite, kas linnal on piisavalt tulevikuideid ja visioone, siis vastus on: jah, neid on nii palju, et nende kõigi elluviimiseks läheks vaja mitu korda rohkem raha.

Me valmistame ette projekte, kavandame tegevusi. Ideede loetelu on piisavalt pikk. Kuressaare on ja tahab olla jätkusuutlik linn, et elu-olu siin kogu aeg paraneks.

Väidetavalt on kaks maailma suuremat linna – Moskva ja Rooma – ehitatud seitsmele mäele. Üllatus, üllatus – seitsmele mäele on rajatud ka Kuressaare: Unimäe, Kellamäe, Rehemäe, Linnape, Roonimäe, Kullimäe, Kudjape. Kui ka kõik muu on suhteline, siis meie tahe seda linna tähenduselt suuremaks luua ei tohi kunagi väheneda.

Tõsine lugupidamine kõigile, kes linna heale käekäigule eelmisel aastal ideede, arutluste, diskussioonide, hea tahte, heade mõtetega ja väiksemate ja suurejoonelisemate tegudega kaasa aitasid. Kõik eeldused on olemas, et see võib nii ka jätkuda.

Kõnest vastuvõtul
Kuressaare kultuurikeskuses 19. jaanuaril.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)