Lapsesõbralik linn Kuressaare (6)

Lapsesõbralik linn Kuressaare

 

Vaidlete vastu? No ma ei tea? Linn on nii palju laste heaks teinud!
Kaks lasteaeda pandi kinni vaatamata lapsevanemate ja ühe kolmandiku volikoguliikmete vastuseisule.

Linnavalitsus leidis, et pole vajadust ja pealegi kulukad ülal pidada. Kaks aastat tagasi tulid aga lasteaedadest esimesed signaalid, et lasteaiakohti kõikidele soovijatele ei jätku. Kui selles küsimuses lasteaia juhatajate ja linnavalitsuse poole pöördusime, öeldi, et see on pseudoprobleem ja tegelikult on kohti küll. Tänasel päeval tuleb ikkagi tunnistada, et on lasteaiakohtade puudus. Viimasel ajal on avatud juba kolm uut rühma ja lisaks tuleb veel neljaski.

Kuressaares kõrgeim lasteaia kohatasu

Linnavalitsus ütleb, et lasteaedade hoonete müügist saadav tulu investeeritakse linna lasteasutuste renoveerimisse. Korrastatakse lasteaedade mänguväljakud, rajatakse uusi atraktsioone ning need mänguväljakud on õhtuti ja nädalavahetustel avatud kõikidele linna lastele.

Mina küll ei ole näinud, et lapsevanemad nädalavahetustel oma väikestega seal aktiivselt mängimas käiksid. Puudub selline harjumus ja traditsioon. Lasteaia territoorium on ikka lasteaia territoorium – tööpäeviti selles majas käivate laste mängukoht.

On tore, et järgmiseks suveks valmib kesklinnas üks uus laste mänguväljak, mis sest, et väike, aga siiski… Terviseparki oleks võinud rajada hoopis suurema, tervislikuma, linna kärast ja heitgaasidest puhtama laste mängukoha, aga… elamuehitust on vaja arendada.

Kõik linna lasteaiad ootavad pikisilmi remonti. Investeeringud lasteaedadesse on olnud minimaalsed, aga lasteaia kohamaks, mida maksavad lapsevanemad, on maksimaalne. Alates 2002. aastast on see seotud riigis kehtiva alampalgaga ja Kuressaare linnas on see 10 % alampalgast, mis sellest aastast on teatavasti 3600 krooni.

Teist nii suurt õppemaksu annab Eestimaal otsida. Näiteks Võrus on see 7%, Paides 280 krooni, Põlvas 150 ja Otepääl 110 krooni. Rääkimata meie oma maakonna teistest lasteaedadest, kus kohatasu on tõesti vaid õppevahendite muretsemiseks (50–100 kr).

“Rõõmus üllatus” tabas jaanuarikuus kõiki Kuressaare lapsevanemaid, kes leidsid oma lapse kapist jaanuarikuu arve – 360 kr. Kõik on seaduspärane – 10% alampalgast. Lapsesõbralik linnavalitsus asus seda küll korrigeerima ja teeb volikogule ettepaneku vähendada protsenti 10-lt 9-le.

Ikkagi vähendamine, kuigi sisuliselt tähendab see siiski 24-kroonist tõusu võrreldes eelmise aastaga. Küsimus oli jaanuarikuus tuliselt arutlusel ka volikogu hariduskomisjonis, kus pakuti välja variante lapsevanema koormise vähendamiseks:

• külmutada lasteaia kohatasu 300 kroonile;

• vähendada protsenti seitsmele-kaheksale.

Komisjon esialgu justkui toetas seda ettepanekut, kuid pärast lasteaiajuhatajate sõnavõtte, kes väitsid, et kohatasu tõstmine pole probleem ja lapsevanemad ei kurda tõusu üle, jäid ettepaneku esitajad-pooldajad (Piret Pihel, Raivo Peeters, Lea Kuldsepp) vähemusse. Mis siin ikka viriseda, arvatakse ju, et lapsevanematel raha küll. Kui sellele summale lisada veel toiduraha, siis tuleb lapsevanemal ühes kuus välja käia 600–650 krooni.

Jah! Kes vihastab, kes poriseb omaette, aga nagu vanemad ütlevad, mis sellest ikka kasu on. Kannatame ära, varsti läheb laps kooli ja siis läheb lahedamaks, sest koolis on ju soodustused ees ootamas: ranitsatoetus, tasuta töövihikud, tasuta lõunasöök.

Viimased kaks riigipoolsete toetustena.
Lapsevanemad ei saa ikkagi aru – kohamaks kogu aeg tõuseb, kuid lasteaias tingimused ei parane. Kus sajab katus läbi, kus on aknad sisse kukkumas, kus on vihma ja tuule varjuks mõeldud katusealused pigem hirmuks kui varjuks.

Kui suur osa kohatasust siis ikkagi läheb õppevahendite muretsemiseks? Iga vanem tahab, et tema lapsel oleks kasutada kaasaegsed, tervislikud ja parema kvaliteediga õppematerjalid ja mänguasjad. Kohatasust võiks ju vanemale rühmale planeerida ka ühiseid teatrikülastusi või õppeekskursioone.

Selgub, et kirjalikku kokkulepet selle kohta pole. Suuliselt on kokku lepitud, et umbes üks kolmandik (eelmisel aastal 85–86 kr) jääb õppevahendite ja mänguasjade ostmiseks rühmadele, ülejäänu läheb linna eelarvesse. Seda võib kasutada lasteaedadele inventari muretsemiseks, ruumide remondiks ja sellest saab tuge palgafondile.

Siit siis ka vastus küsimusele, miks lasteaiajuhatajad toetavad kohatasu tõstmist. Lasteaedade eelarved on nii täpseks nuditud, et linnavalitsuse lubatud sisemiste reservide korral, lisaks linnavalitsuse antud 13% palgatõusule, võib iga asutus tõsta töötajate palkasid veel 2 % ja seda seesama kohatasu tõstmine reaalsuses võimaldabki.

Lasteaiatöötajate palgad on tõesti madalad, aga kui alampalga saajal tõuseb palk 13 või 15 %, on vahe vaid 50–60 krooni. Muidugi, raha seegi, aga kas pole see naeruväärne? Kas tõesti lapsevanemad peavad maksma palka linnaasutuse töötajatele? Ma ei räägi ju eralasteaedadest! Tuleb välja, et lapsevanem oleks justkui kahekordne linna eelarve toetaja – maksumaksjana toetab ta seda ju niigi.

Ja mis neil lasteaiajuhatajatelgi üle jääb! Tööandjaga vastuollu minnes võid kergesti kaotada töökoha. Kuhu sa siin väikeses linnas oma kitsa kvalifikatsiooniga lähed?

Huvikoolidel samuti kõrged kohatasud.

Jah, läheks laps juba kooli!
Siin aga ootab lapsevanemat lapsesõbralikult linnalt uus üllatus. Ka muusika- ja kunstikooli õppetasu on seotud alampalgaga – muusikakoolis on see 10, kunstikoolis 5 protsenti.

Kuressaare muusikakool tegi linnavalitsusele ettepaneku külmutada õppemaks 300 kroonile. Seda ettepanekut toetas ka volikogu hariduskomisjon. Viimase kolme aasta jooksul, selgub Kuressaare muusikakooli kirjast, on muusikakoolis käivate laste arv järjest vähenenud: 212-lt 189-le. See on 23 õpilast vähem! Kenasti on kirjas toodud näiteid mujalt meie vabariigis.

Kuressaarest kõrgemat õppemaksu võetakse vaid Tallinna muusikakoolis ja Nõmme muusikakoolis, seal on see 390 krooni. Mujal Eestis on see tunduvalt madalam: Tartus ja Haapsalus 250 kr, Tapal 240 kr, Põlvas 220 kr, Pärnus 180 kr, Kohtla-Järvel 120 kr. Paljudes muusikakoolides esineb diferentseeritud õppetasu, näit. Otepääl: põhiõpe 250 kr, üldõpe 175 kr. Alampalgaga on kohatasu seotud Võru linnas, kuid seal on see protsent 7!

Kultuuriringkondades on aastaid räägitud, et kui me tahame kindlustada muusikute ja kunstnike järelkasvu, peaks riik toetama maakondades asuvaid munitsipaalkoole.

Siiani ainult räägitakse, otsust riigi tasandil tehtud ei ole. Riik peaks andma nende koolide õpetajatele palga ja kõik muu võiks siis jääda omavalitsuste ülalpidamisele. Kuni sellist võimalust pole, peame ise hakkama saama, aga ikka nii, et lapsevanem suudaks seda koormist kanda.

Tuleb kiita sportlasi, kes ei ole sidunud spordikooli õppemaksu alampalgaga ja on kehtestanud diferentseeritud õppetasud spordialadele 75 kroonist kuni 300 kroonini.

Need summad seisavad üsna kenasti vähemalt viimased paar aastat muutumatul kujul ja julgustavad lapsevanemaid tooma oma lapsi treeningule. Tulemus on ka näha – spordikooli õpilaste arv kasvab.

Usun, et Kuressaarest saab lapsesõbralik linn, kui valmib laste mänguväljak, renoveeritakse lasteaiad, rajatakse laste ja noorte huvikeskus jne.

Lapsevanemad! Usaldage rohkem oma valitud hoolekogusid. Nende kaudu saate välja öelda oma arvamuse. Ärge lööge lootusetult käega! Just teie ise saate probleeme avalikustada ja nõuda lahendusi. Muidu võibki jääda mulje, et lastevanematel raha küll, tõstame aga maksusid!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 70 korda, sh täna 1)