Inglismaa ja Prantsusmaa kavandasid liitriigi loomist

Lõppeval nädalal puhkes Euroopa kahes suurriigis – Suur-britannias ja Prantsusmaal – paraja suurusega skandaal. Nimelt avastasid ajaloolased arhiivis juba ammu salastatud dokumendid, mis näitavad, et XX sajandi keskpaiku arutasid tookordsed tipp-poliitikud väga aktiivselt Suurbritannia ja Prantsusmaa liitriigi loomise kava.

Arhiividest ootamatult päevavalgele tulnud dokumendid on pärit aastast 1956 ja need näitavad, et 51 aastat tagasi pidi Suurbritannia äärepealt ühinema liitriigiks Prantsusmaaga.

Dokumentides räägitakse konsultatsioonidest, mis toimusid anglofiilist ja sotsialistist Prantsusmaa peaministri Guy Mollet’ ning frankofiilist ja konservatiivist Briti peaministri Anthony Edeni vahel.

Prantsusmaa tookordse valitsusjuhi arvates (meenutagem, et IV vabariigi ajal oli Prantsusmaal just peaminister riigi kõige tähtsam isik) võinuksid Prantsusmaa ja Suurbritannia ühineda liitriigiks, mille formaalseks riigi peaks oleks saanud Suurbritannia kuninganna Elisabeth II.

Juhul kui see projekt tundunuks valijate jaoks liiga radikaalne, oleks realiseerunud plaan B – see tähendas Prantsusmaa astumist Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks.

Anthony Eden omalt poolt arvas, et need ettepanekud väärivad igakülgset kaalumist. Raske on ette kujutada, kui kaugele oleksid need konsultatsioonid jõudnud, kui poleks puhkenud katastroofiga lõppenud Suessi kriis, mille tagajärjel mõlemad mehed erru läksid.

Läinud nädalal avalikustatud dokumendid tekitasid paraja suurusjärguga sensatsiooni nii Suurbritannias kui ka Prantsusmaal. Kuid on ka üks väike erinevus. Nimelt oli prantslaste suhtumine veidi enam kui pool sajandit tagasi toimunud sündmustesse äärmiselt valulik – üks Prantsusmaa tuntud poliitik ütles isegi, et kui Mollet oleks veel elus (ta suri 1975), siis tuleks ta kohtu alla anda.

Samal ajal suhtusid britid neisse sündmustesse väikese iroonia ja huumoriga. Nii näiteks kirjutas Londonis ilmuv konservatiivse iseloomuga päevaleht järgmist: „Kujutage endale ette ühisriigi peamisi tunnuseid: prantsuse televisioon, politsei ja ametiühingud ning inglaslikud järjekorrad haiglates ja koolide ühised hommikueined. Kõigele sellele oleks veel lisandunud šotlaste unikaalne võime elu nautida.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)