Kas Clintonite teine tulek?

Kas Clintonite teine tulek?

 

Nädal tagasi teatas demokraadist senaator Hillary Clinton ametlikult oma kavatsusest osaleda 2008. aastal Demokraatliku Partei nimel Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel.

Tema avaldus kõlas vaid mõni päev pärast seda, kui oma presidendiks saamise ambitsioonid oli teatavaks teinud teine sama erakonna tõusev täht, mustanahaline senaator Barack Obama. Kuna Hillary Clintonist võib saada USA ajaloo esimene naispresident, kuid tema rivaali valimisvõit tähendaks, et esimest korda saaks Valge Maja presidendiks mustanahaline isik, siis kujutab just nende kahe inimese kandideerimine endast eelseisvate valimiste kõige suuremat intriigi.

Hillary kutsub rahvast vestlusele

Kavatsusest kandideerida presidendiks teatas Hillary Clinton oma videopöördumises ameerika rahva poole, mis avalikustati läinud nädala laupäeval. „Ma lülitun valimiskampaaniasse ja teen seda selleks, et võita,” teatas proua Clinton, kes hetkel omab demokraatidest poliitikute seas esimest reitingut. Samas tõi ta avalikkuse ette ka oma valimiskampaania peamise metoodika – kõigi eelduse kohaselt on selleks naiselikult usaldusväärne on-line vestlus rahvaga.

“Ma ei alusta lihtsalt kampaaniat. Ma alustan teiega vestlust, vestlust Ameerikaga. Rääkigem ja usaldagem teineteist. … Kas teile ei tundu, et kõik viimasel ajal Washingtonis kõlavad vestlused on veidi ühekülgsed?” Nii püüdis Hillary Clinton võita rahva usaldust, kusjuures ta ei jätnud kasutamata juhust, et meenutada rahvale seda, kuivõrd võõrandunud on rahvast president Bushi administratsioon.

„Meil seisavad ees suured valimised, mille käigus püstitatakse suuri küsimusi,” märkis proua Clinton, kusjuures esimese küsimusena nimetas ta seda, „kuidas viia Iraagi sõda õige lõpuni”.

Peale selle nimetas proua Clinton prioriteetsete küsimuste hulgas veel terve rea sisepoliitilisi küsimusi, mis on George W. Bushi kuus aastat kestnud valitsemise ajal teravaid vaidlusi esile kutsunud. Need oleksid: Ameerika tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemi areng, ökoloogiline julgeolek ning energeetiline sõltumatus. Hillary Clinton rõhutas oma avalduses, et alates käesoleva nädala algusest on kõigil neil teemadel temaga võimalik vestelda.

Naiselik usaldus ja mittenaiselik julmus

Kommenteerides Hillary Clintoni ambitsioone, märkisid Ameerika ajalehed, et proua senaator kavatseb valimiskampaania ajal naiseliku käitumise ühitada mittenaiseliku ja isegi julma võitlusega oma vastaste vastu. „Ma pole kunagi kartnud astuda vabariikliku masinavärgi vastu. Pärast seda, kui ma kaks korda järjest saavutasin New Yorgis veenva valimisvõidu ja seda vaatamata asjaolule, et vabariiklased kulutasid minu diskrediteerimiseks umbes 70 miljonit dollarit, võin ma kindlalt väita, et tean, mida mõtlevad ja kuidas tegutsevad Washingtonis asuvad vabariiklased. Ma tean, kuidas neid lüüa.” Selliste sõnadega üritas proua Clinton oma võimalikke valijaid mõjutada.

Vaatamata sellele, et Hillary Clintoni presidendiks pürgimise ambitsioonidest räägiti kuulujutte juba kaua aega tagasi, oli tema esinemine möödunud laupäeval paljudele siiski üllatuseks. Algselt arvati, et proua Clinton teatab oma kavatsustest veidi hiljem, aasta teisel poolel.

Kiirustama sundis teda aga tõenäoliselt see, et jaanuari keskel (16. jaanuaril) teatas oma plaanidest eelseisvatel presidendivalimistel kandideerida veel ka teine mõjukas demokraat – mustanahaline senaator Barack Obama.

Teiseks kiirustamise põhjuseks oli aga kindlasti president Bushi kõne „Olukorrast riigis”, millega ta esines samuti 16. jaanuaril. Vaatlejad märkisid: nähtavasti teades, et lähipäevil on ajalehtede uudistes peamine kangelane võimul olev president, otsustaski Hillary Clinton võitlusse astuda.

Naine seisis mehe eest

Kaheksa aastat oli Hillary Clinton Ameerika esimene leedi. Vaatlejad märgivad, et mitte kunagi polnud ta oma mehe, Bill Clintoni lihtlabane vari – alati olid tal olemas isiklikud poliitilised vaated. Hillary Rodham kasvas üles Chicago eeslinna konservatiivses keskkonnas.

1964. aasta presidendivalimiste ajal, kui tookordne ameerika konservatiivide iidol, vabariiklane Barry Goldwater seisis vastakuti demokraatide kandidaadi Lyndon Johnsoniga, toetas 15-aastane Hillary koos oma vanematega entusiastlikult vabariiklaste kandidaati. Kuid peagi toimus tüüpilise „Goldwateri tüdruku” teadvuses oluline muutus.

Suurel määral mõjutas tema maailmavaadet tutvus tulevase abikaasa Bill Clintoniga. Tuttavaks said nad õpingute ajal Yale’i ülikooli õigusteaduskonnas. 1974. aastal osales Hillary eksperdina Kongressi õiguskomisjoni töös, mille eesmärgiks oli uurida president Richard Nixoni vastu esitatud süüdistusi. Aasta pärast aga abiellus ta Bill Clintoniga, kellest vahepeal oli saanud Arkansase osariigi kuberner.

Sellest hetkest alates mängis Hillary Clinton oma mehe poliitilises karjääris võtmerolli. Samas ei sulanud ta mitte kunagi täielikult Bill Clintoni biograafiasse.

Paljuski tänu just Hillary abile õnnestus Bill Clintonil 1992. aastal vahetada Arkansase kuberneri ametipost koha vastu Valges Majas. Peale selle aitas Hillary tal edukalt välja tulla skandaalidest, mis Billi karjääri pidevalt saatsid (kinnisvaraga seotud „Whitewateri” skandaal ja armuafäär Monica Lewinskyga).

Stardipaugu omaenda poliitilisele karjäärile andis Hillary Clinton 1999. aasta 12. veebruaril – see oli päev, mil USA Senat lükkas tagasi tema mehe vastu esitatud süüdistuse. Just sel päeval olevat Hillary Clinton langetanud otsuse kandideerida USA Kongressi.

Tema debüüt 2000. aasta valimistel oli üllatuslikult edukas. Nimelt võitis proua Clinton suure ülekaaluga New Yorgi senaatori koha, kuigi selles linnas pole ta oma elu jooksul mitte kunagi elanud, ja juba kuue aasta pärast sai temast Demokraatliku Partei vaieldamatu liider.

Üksinda kuue mehe vastu

Võitluses selle eest, et temast saaks Demokraatliku Partei ainus presidendikandidaat, tuleb Hillary Clintonil jõudu katsuda kuue mehega. Need on juba eelpool mainitud mustanahaline senaator Barack Obama (isiklikult ma küll ei kujutaks endale ette sellise aafrikapärase nimega meest USA presidendi ametis – U. K.), Bill Richardson, Tom Vilsack, Dennis Kussinich, John Edwards ja Joe Biden.

Vaatamata sellele, et Ameerika sisepoliitiline elu on raskesti prognoositav ja täis üllatusi, peavad paljud analüütikud Hillary Clintoni kõige ohtlikumaks rivaaliks hiljuti veel vähetuntud, kuid iga päevaga üha enam populaarsust koguvat Barack Obamat.

Nagu öeldud, võib sellest Illinoisi osariigi senaatorist saada esimene afroameeriklane, kes asub peremehena Valgesse Majja. Siinjuures on veel märkimisväärne, et just sellele mehele, mitte aga Hillary Clintonile, tegi panuse miljardär George Soros. Vaatlejate arvates lähtus Soros sellest, et n-ö puhtalt lehelt alustanud Barack Obama suudab Ameerika poliitikasse tuua värskeid tuuli.

Seega võib öelda, et Hillary Clintoni jõud peitub tema poliitilises kogemuses, kuid samas võib seesama tegur olla ka tema haavatav koht – suur osa valijaist ja ühiskonna eliidist võib mitte soovida „Clintonite perekonna teistkordset tulekut”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 14 korda, sh täna 1)