Kas mõistlik areng või mõistusevastane tarbimine?

II osa Koos on kergem ja keskkonnasäästlikum
ehk Mõned head (äri)ideed

Eestlasele ei ole üldiselt omane “küünarnukitunne”, ei elukohta valides ega oma igapäevaelu elades. Pealegi, isenäoline indiviid ruulib ja ise tegemine, st üksi pusserdamine, näitab inimese võimet tulla toime sõltumata teistest.
Tulemus on üsna kurb: elavad näiteks kaks naabrit, teineteisest saja meetri kaugusel, kumbki oma tööriistakuhila otsas.

Mis sellest, et muruniidukit kasutatakse keskmiselt vaid kolm kuud aastas ja päev nädalas, mis sellest, et akutrell ja torutangid lebavad enamuse ajast jõude, mis sest, et ühes peres just laps vankrist välja kasvas ja naabrinaine on kohe pudenemas… Ise ei söö, aga teisele ka ei anna, ega meil siin kolhoos ole!

Mõnes asjas võiks aga siiski ühele meelele jõuda – rajada ühiselt kiigeplatsi või mänguväljaku, korrastada ümbrust, ehitada mitme peale korralik saun, korraldada külas või linnaosas päris oma kasutatud asjade jaotuspunkt jne. Ülemere-naabrid Rootsis ja Soomes muuseas ei karda selliseid ühisettevõtmisi sugugi, ütlevad, et on majanduslikult mõistlik, kogukonna tugeva koostoimimise seisukohalt hädavajalik ja kõigele lisaks – keskkonnasõbralik!

Alljärgnevalt mõned ideed, mis kahtlemata ei ole uudsed, aga kui endal piisavalt ettevõtlikkust jagub, siis miks mitte proovida!

Loe edasi tänasest lehest!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 11 korda, sh täna 1)