Na, tervidust teitele!

Na, tervidust teitele!

 

Vaada, Iiumaal Kärdel elast sii esimese Eesti valitsusaegu üks vanamutt ja vanames. Nendel oli pisine maja jüst kahe tänava risti peele, nenda et aknad olid üks ühele, teina teisale poole ning üks istus ühe, teina teisa akna all. Sedasi oli keik, mes maailmas sündis, nähje ning teeda: vanamutt ütleb, et nää – Tau Matse tuleb preet lehmaga karjamaald, udar nii piima täis et-et… Ning vanames kiidab teise akne poold, et nää – Priida-vana tuleb kajule ühna kahe ämbirg kohe…

Neh, elu oli kina, a siiss suri Joosep ühe peeva ee. Leheb sennest paar nädalid aega mööda, akkevad naabrid naise keest küsima, et kudas sa nüid siisss akkema saad – Joosep suri ju ee? Vanamutt löönd senne peele peuga, et needsa – üksi ole nüid kahe akna jäuks, mes sa sii änam nääd vai kuuled.

Vaada, meitel oo senne vörra jälle tüki maad etem elu, sennepärast et televiisur toob soole keik kuju käde ning sa äi pee senne jäuks, et midad nähje, mette mööda tubast lengerdama.

Neh, preet sii ennem valimisi oo see va tite tegemine jälle täisvaartiga ülese vöötud ning kas sa usud vai ei – ühe öhta reekist kaks kina noord inimest televiisurst – ma p`mäletagid, mes saade see oli, a lugu oli sedamodi, et nad olid lapse saand.

A pitka jütu peele pidi sennest sedamodi aru saama, et pole nad neid egapeevaseid asju senne jäuks mette tarvidand, sest vaada – noorig ütles selge sönaga, kuigid oli ise ka vehe ebakindel, et – sihelmise rahu ning ingelise tasakaaluga ja arvadavasti seeld see laps alguse saigid.

Nehja, mees oli seel juures nii ähmi täis – pole jülgund ühtkid söna ütelda ning kui noorig teda peestma tuli ning seledas, et eesti mees elabkid sissepoole ja ojab asja omale, siiss – ma jähi ühna nöutuks ning mötlesi, et müs moodi see laps siie ilma siiss ikkagid tuli, kui asi ka veel omale oedakse… A laps oli täis laps ning valmis peele kaubagid, pisine ninaprunn ka pees – pole taal äda midad olnd.

Ma katsusi vanamori keest vehe küsida, et müs moodi nöuke asi vöimalik oo – et sool vöib jo küll sihelmine rahu olla, a kui ma asja ikka omale oja, siiss oo ikkagid nilbut. Vanamor tegi teedja näu pehe ning seledas, et ingelist asjad oo keikse tähtsamad ning ta lugend ühe peeva kuskispoold lehtest, et Aimla Priit oli ka senne koha peeld kangest söna vetnd ning ütlend, et see oo nii kole öölda ning vale peele kaubagid veel, et lapsi tehtakse!

Sa vöid puid ähk leiba tehje. Ning senne juures kuuludas vanamor tehenduse rikkad kuultsad sönad – lapsed sündivad armasdusest!
Ma oleks senne ehmaduse peele pee aegu et köima peele saand ning löpuks vetsi eele ülese ning küsisi vanamorild, et kas soo meelest oo armasdos ainam asi, mes lapsed valmis muistab tehje, et jo sennega midad muud ka kaasas köib?

Nat üks Kassari naine ühe korra ütles, kui esimest korda mihega koos oli, et – sukrusai pole senne körval mette midad. Senne peele arvas vanamor, et ma pidi jüba nii vana olema, et nöukeste asjade peele äi sünni mool änam nette möteldagid, sest nii kut ma mötlema pidi akkama nenda leheb asi ropuks käde ee. Nah, ma pole taaga vaidlema akkandkid, sest ma arva, et ennem saab lammas viikingiga miljuni, kui moo südame mötlemist vanamorile kodu jöudvad.

A mes moole meeldib ning mille ma kahe keege eeks kiida oo see, et poliitigud oo ka mötlema akkand ning omavahel lubadust ee jäutand. Rehvormimihed pasundavad preet kogusaeg, et taris oo aga lasteaida kohti ning emapalka juure, a keskmihed näitvad televiisuris ühna tabeli peeld, kui palju Talinas nende valitsemise aegus tittest juure oo tulnd.

Nehja, vaada – sedamodi tulebkid välje, et ühed lubavad keik senne jäuks, et lapsel oleks koht ning emal raha, teised, nee linnavalitsuse omad, istuvad korra ratta selga ning – tehtud! Ja ma mötle, et kui nee kaks erakonda peele valimisi ka kokku akkevad, siiss meite sugu kasub ning öitseb sii Läänemere eeres egal jühul edasi.

Sennepärast pane ma soole südame peele, et kui sa valima lehed, siiss vali riigikoguse ikka nöuke mees vai naine, kis laste pärast keikse rohkem südand valudab.

Sest moo ning soo suguste jäuks polegid teeb mes midad tahta – palmi alla mei äi kipu, autu aidab ka nöuke olema, mes oo pool peetud, ta äi peegid mingitsugune röögadus olema, et veljed oo all nii laiad, et rooli p`saagid keerda, sa peed kogus aeg otse söitma…

Nehja, kui pintsi ka veel peele neljandamad märtsi juure pantakse, nat preet lubadakse, siiss ma arva, et isegid ma vöi önnelig olla ning sihelmise rahu ning ingelise tasakaaluga sii maailmas edas kränkida, nenda kaua kui neid peevast antud oo…

Neh, olga ning!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 22 korda, sh täna 1)