Nõukogude väed vabastasid Auschwitzi

1945. aasta 26. jaanuaril sisenesid Nõukogude väed Poola territooriumil asuvasse Auschwitzi koonduslaagrisse. Õigemini oli tegemist koonduslaagrite süsteemiga, mis lõplikult vabastati 27. jaanuaril. Just seda päeva tähistatakse kogu maailmas kui holokausti mälestuspäeva.

Sõna “holokaust” tuleb kreeka keelest ja tõlkes tähendab see „põletusohvrit”. Tänapäeva ajalooteaduses tähistatakse selle sõnaga juutide massilist hävitamist natside poolt Saksamaal ja Saksamaa kontrolli all olevatel aladel aastatel 1933–1945.

Erinevatel hinnangutel hukkas natslik režiim, mille liidriks oli Adolf Hitler, umbes 15 miljonit inimest, kellest suure enamuse (5,75–6 miljonit) moodustasid juudid. Hävitustöö pandi enamalt jaolt toime koonduslaagrites, neist suurim oligi Auschwitzi laager.

Nagu eelpool juba öeldud, oli Auschwitz tegelikult koonduslaagrite süsteem, mis koosnes kolmest suuremast (need märgistati rooma numbritega I, II ja III) ja ligi 40 väiksemast, n-ö “satelliitlaagrist”. Kuid just Birkenaus asuvas Auschwitz II (see loodi 1941. aasta oktoobris) rajasid natsid maa-ala, kus pandi toime koletuslik tapatöö.

Sel alal asus umbes 300 barakki, neli nn “pesemismaja”, milles vange gaasitati. Lisaks olid seal keldrid laipade hoidmiseks ja põletusahjud laipade tuhastamiseks. Samas kasutati ka tuhandeid vange meditsiiniliste eksperimentide läbiviimiseks. Neid nn “teaduslikke eksperimente” juhtis Josef Mengele, kes sai hüüdnimeks “surmaingel”.

1945. aasta jaanuari keskpaigaks olid Nõukogude väed jõudnud Poola sisealadele. Olles vallutanud Varssavi ja Krakovi, võttis armee juhatus ette pealetungi Auschwitzi suunas. Punaarmee lähenedes alustas Gestapo laagris tapatalguid – nende käigus lasti maha kõik haiged vangid. Samas õhati ka krematooriumid, mis oli natside meeleheitlik katse kuriteo jälgi hävitada.

Kui Punaarmee lõpuks läbimurde saavutas, leidsid nad Auschwitzi laagrist 648 surnukeha ja umbes 7000 nälginud vangi. Samas avastati ka kuus laohoonet, kust leiti mitusada tuhat erinevat riideeset – naiste kleite, meeste ülikondi ja jalatseid. Tõenäoliselt oli natsidel taganemisega niivõrd kiire, et nad ei jõudnud neid põletada.

Kui palju inimesi Auschwitzi surmalaagris hävitati, pole täpselt teada – Nürnbergi kohtuprotsessil öeldi tapetute arvuks 2,5–3 miljonit, kuid 1961. aastal Iisraelis Adolf Eichmanni kohtuprotsessil nimetati mõrvatute arvuks 2 miljonit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)