Rasmus Pikkani: Laenamisse ei tasu sukelduda mõtlematult

Rasmus Pikkani: Laenamisse ei tasu sukelduda mõtlematult

 

Ajalehe Postimees hinnangul koostas eelmisel aastal täpseima majandusprognoosi Sampo panga analüütik ning säästu- ja investeerimisosakonna juhataja, Saaremaalt pärit ja siin 1994. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi lõpetanud Rasmus Pikkani.
Jaanika Merilo uuris, kuidas hindab Rasmus Pikkani Eesti majanduse hetkeolukorda.

Milline on teie nägemus Eesti majanduse lähiaasta arengust?

Mina olen loomult pigem optimist. Ning lisaks sellele usun ma Eesti poolt kasutatava ülimalt liberaalse majandusmudeli edusse. Liites need kaks kokku täna reaalselt toimuva majandusliku integratsiooniga Euroopa suunas, on raske näha järgmisteks aastakümneteks midagi muud kui vaid väga kiiret majanduskasvu.

Kas iga järgmine aasta kasvab meie majandus just ilmtingimata tempos 11-12% aastas, on muidugi kahtlane. Kuid kiire saab see kasv olema paratamatult. Näiteks isegi ülimalt konservatiivne Eesti Pank arvab täna, et Eesti sportlikule vormile on sobiv kasvada enam kui 7% suuruses tempos.

Kas Baltikumi aktsiaturg on teie meelest üle kuumenemas?

Arenevate majanduste aktsiaturgudel on laiemalt kombeks kasvada palju heitlikumalt kui arenenud tööstusriikide aktsiaturgudel. Ning tihti tekib nendel turgudel olukordi, kus aktsiaturg laiemalt või mõni üksik ettevõte konkreetsemalt on ette rutanud majanduse tegelikust arengust.

Sellist liikumist soodustab tihti ka olukord, kus kiiresti arenevate ettevõtete tegelikku väärtust on väga keeruline hinnata ning kus pahatihti juhivad investorite käitumist ahnus ja hirm, mitte aga reaalsed arvutused ja ootused.
Mis aga puudutab Baltikumi aktsiaturgu (ja arenevate Euroopa majanduste aktsiaturgu laiemalt), siis on väga raske ette kujutada stsenaariumi, kus piisavalt hästi diversifitseeritud (ehk hajutatud) aktsiaportfell või mõne fondi osak toodaks tema omanikule järgmise viie aasta summana negatiivset tulemit.

Lühiajaliselt võib täna soetatava investeeringu väärtus küll langeda, kuid pikemas perspektiivis vajaks negatiivse tulemi saavutamine kas väga halba ettevõtete valikut (fondidega on seda praktiliselt võimatu saavutada) või siis väga suuri raskusi uue Euroopa majandustele. Minu vastus esimesele küsimusele aga näitas tõenäoliselt selgelt, kui väga ma sellisesse viimasesse arengusse usun.

Kas laenuralli kujutab juba ohtu Eesti majandusele?

Usun, et laenamine iseenesest on üks igati normaalne osa inimese igapäevaelust. Ja seda mitte seetõttu, et töötan ise panga palgal. Lihtsalt on raske nõuda, et iga oma iseseisvat elu alustav maailmakodanik suudaks soetada omale kodu säästude arvelt.

Seda enam, et laenuraha abil soetatud eluaseme väljaostmine laenumaksete kaudu kujutab inimese jaoks väga selgelt pidevat säästmist ja investeerimist oma isiklikku elusasemesse.

Kuigi laenamine iseenesest on normaalne osa elust, on laenamine siiski selline tegevus, millesse ei tasu sukelduda mõtlematult. Ennekõike oluline on enese jaoks lahti mõelda laenamisega kaasnevad ebamäärasuse dimensioonid ja hinnata toimetulemise võimalusi olukorras, kus kogu tulevane ebamäärasus pöördub laenaja kahjuks.

Laenamisega seotud ebamäärasus puudutab ennekõike kahte teemat. Esiteks on suurem osa Eestis väljastatud eluaseme laenudest seotud Euroopa intressimääradega ning laenu intressimäärasid täpsustatakse üldjuhul iga kuue kuu tagant.

Mis tähendab, et täna on laenajate seas kindlasti inimesi, kelle laenulepingusse kirjutati paar aastat tagasi intressimääraks 3% või isegi vähem. Tänaseks on see 3% asendunud juba numbriga 5% ning kaugeltki pole kindel, et lähemad paar aasta ei lisa intressimääradele veel sama palju.

Juhul kui majanduses on palju inimesi, kelle jaoks on tulnud senine intressimärade tõus negatiivse üllatusena, raskendades nende igapäevast toimetulekut, siis edasine intressimäärade kerkimine võib nende inimeste jaoks kujuneda juba ületamatuks raskuseks. Ning selline areng on selgelt ohuks majandusele. Tänaseni on õnneks intressimäärade tõusu mõjusid aidanud leevendada palkade kiire tõus.

Teine ebamäärasus intressimäärade kõrval, millele laenu võttes peaks iga inimene mõtlema, on seotud inimese tuludega. Ehk olukord, kus liigse laenukoormuse all ägava või ägamise läheduses asuva perekonna tuludest kaob ootamatult osa, võib olla veelgi traagilisem sündmus kui intresside tasane tõus.

Taas kord tulles tagasi tänase Eesti majanduse hea tervise juurde, paistab hetkel vähetõenäoline, et suur osa majapidamistest peaks lähitulevikus korraga töö kaotamisega kokku puutuma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 149 korda, sh täna 1)