Sukaseminaril võeti luubi alla muhu säärekatted

Kolmapäeval õhtupoolikul toimus Koguvas Muhu käsitööseltsi Oad ja Eed ning Muhu muuseumi koosettevõtmisena Sukaseminar. Luubi all, nii otseses kui kaudses mõttes, olid rahvuslikud muhu säärekatted – kootud, roositud, kirjatud ja üleväetud või kalaroogsed (vikkelkoes) sukad ning männakirjas kapetad.

Käsitööseltsi naised said ette peene ruudupaberi, millele valitud sukalt mõni motiiv värviliste pliiatsitega üles tähendatud, sellele kirjeldus lisatud ning seda ka väheke analüüsitud sai.

Uuriti, kuidas nimetati erinevaid kirjasid ehk mustreid, kuidas erinevad motiivid rahvuslikele riietusesemetele tee on leidnud. Näiteks toodi mõnedel sukkadel nähtud neegripoisi-motiiv, millel iseenesest Muhu saarega justkui midagi

pistmist pole. Korduvad motiivid on aga erinevad männad, agad, linnud, lilled, silmusnelinurgad, ussikiri…

Seminari kokkukutsumise põhieesmärk oli huvitava ja põhjatu, väga tänuväärt rahvusliku materjali kogumine. Nii muuseumi „varakambrites” kui kodustes vanades riidekirstudes on säilinud veel, hoolimata nõukogudeajal vanavarakorjajate poolt mandri muuseumitele viidud autokoormatäitest ajaloolise väärtusega esemetest, hulka põnevat materjali.

Muhu muuseumirahvas ootab hea meelega võimalust võimalikult rohkete andmete kokkukogumiseks. Oma aardeid keegi loovutama ei pea, aga pildistamiseks arhiivide tarvis, et muhu suka ajalugu saaks võimalikult suures mahus talletatud ja tulevastele põlvedele edasi kantud, neid oodatakse.

Mõtted arenesid seminaril ka kaugemale ja ideid, mida selles plaanis veel teha annaks, jätkub. Peagi saab seltskond uuesti kokku ja plaanid pannakse täpsemini paika.

Omalt poolt lisan, et rahvuslik sukk–sokk–sääris on üks lihtsamini tavarõivastusega kokkusobitatav riietusese, mida kandes saab uhkusega rõhutada oma identiteeti. Noorikud, vardad peose!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 57 korda, sh täna 1)