Kunst nii raekoja keldrisse kui ka pööningule

Kunst nii raekoja keldrisse kui ka pööningule

 

Reedel arutati raekojas hoone edasist restaureerimist ja kasutust. Ühisele arutelule eelnes ringkäik majas, mille käigus tutvuti ka enim kõneainet pakkunud keldrikorruse ning raekoja pööninguga.

Kohal olid Kuressaare linnavolikogu, linnavalitsuse ja Saare maavalitsuse esindajad ning külalised ja raekojas töötavad inimesed.

Juba aastakümneid Kuressaare raekoja restaureerimisega tegelenud arhitekt Aet Maasiku idee järgi võiks juba mitme toitlustusasutuse käes olnud ruume kasutada näitusesaalina, mille juurde sobiks pisikene kohvik.
Raegalerii juhataja Lii Pihli arvates tuleks keldriruumid anda kunstiinimeste käsutusse. Kunst, film, keskaegne rõivastus vm – kõik see mahuks ühise katuse alla.

Veel pakuti välja kunagise veinikeldri taastamine, kas siis veini pakkuva avatud asutusena või endisaegset miljööd tutvustava eksklusiivse kohana, kuhu viia kõrgemaid linnakülalisi. Arutelust käis läbi ka rahvuslikku käsitööd esitleva Eesti toiduga kohvik-galerii mõte.

Kõlama jäi seisukoht, et mis iganes keldrisse tehakse, peaks linn seda ettevõtmist omalt poolt majanduslikult toetama. Kuressaare linnavolikogu esimees Toomas Takkis usub, et Kuressaare peaks nii rikas linn küll olema, et suudab oma raekoda üleval pidada. “Tähtis on see, et majal oleks elu sees,” leidis ta.

Päevakorral oli ka laiapõhjalise ideekonkursi korraldamine, leidmaks parimat ideed raekoja keldrikorruse kasutuseks. Üldine seisukoht on, et pooltühjana seisvad ruumid tuleb kindlasti korda teha ja paremini ära kasutada.

Raekoja pööningu puhul räägiti võimalusest võtta see esialgu kasutusse vaid suvise ruumina. Sellisel juhul ei võtaks selle korrastamine liiga palju raha ning pööningust saaks hea lisaruum mõne näituse või suveürituse korraldamisel.

Kõne all oli ka turismiinfokeskuse väljakolimine linna esindushoonest. Turismiinfokeskuse töötajad ja paljud kohalviibijad seda mõtet ei toetanud, on ju raekojas oldud 1994. aastast. “Meile siin meeldib. Ka külastajad on harjunud, et me siin oleme,” rääkis infokeskuse juhataja Karmen Paju ning lisas, et näiteks Tartus ja Paides plaanitakse infopunktid just raekotta üle kolida.

Arupidamise tulemused edastatakse linnavalitsusele, kus siis Kuressaare raekoja edasine saatus juba konkreetsemalt paika pannakse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 16 korda, sh täna 1)