Golf pole vaid rikaste inimeste mäng

Golf pole vaid rikaste inimeste mäng

 

Golfiväljaku rajamise üks eesmärke on uduselt Albionilt pärineva mängu rahva sekka viimine

Kuressaarde golfiväljakut rajava AS-i Saaremaa Golf juhatuse liige Aivar Aru ei pea õigeks arusaama, et golf on vaid rikaste ja edukate inimeste mäng ja lõbu. Ta lükkab ümber linnaelanike seas levinud arusaama, et golfiväljaku ehitamine on tühipaljas maksumaksja raha kulutamine käputäie jõukate huvides.

Linna eelarvelist raha pole AS-il Saaremaa Golf võimalik kasutada.
„Tõsi küll, praegu on meil siin Saaremaal golfimängijaid veel väga vähe, kuid üks meie tegevuse eesmärke ongi golfi propageerimine,” ütles Aru. „Kuressaarde rajatav golfiväljak peaks tagama, et golf jõuab meie lasteni ja et Saaremaal hakkaksid kasvama meie oma golfimängijad.”

Aivar Aru väitel on Saaremaal praegu aktiivseid golfimängijaid vaid kümmekond. „Seepärast on ka loomulik, et esimestel aastatel pärast väljaku valmimist on selle klientideks peamiselt turistid välismaalt,” rääkis ta, lisades kohe üsna lootusrikkalt: „Ma ise arvan, et juba viie aasta pärast on Saaremaal olemas ka teine golfiväljak. Kuhu see konkreetselt tuleb, seda ma praegu veel öelda ei oska, kuid ega see tulemata jää, sest varasemate aastate kogemus näitab, et golfil on Eestimaal tulevikku.” Kuna aga golf on ka ülemaailmsete saarte mängude üks tähtsamatest aladest, siis loob Kuressaare golfiväljaku valmimine tulevikus võimaluse korraldada need mängud Saaremaal.

Golfiväljaku tekkelugu

Linnaelanike hulgas rohkesti eelarvamusi tekitanud golfiväljaku rajamise ajalugu ulatub tagasi 2003. aastasse, mil tookordne linnavalitsus andis mitterahalise sissemaksena AS-i Saaremaa Golf (siis oli ettevõtte nimetuseks AS Kuressaare Golfipark) käsutusse Lahe tee ääres asuvad kinnistud, saades selle eest vastu aktsiaid. Linna loovutatud elamumaa suurus oli umbes 28 000 m² ja see anti aktsiaseltsile (AS) hinnaga 75 krooni ruutmeetri eest.

Asutamisel oli golfiväljaku väljaehitamisega tegeleva AS-i aktsiakapitali suurus 2,1 miljonit krooni, mis koosnes 84 nimelisest aktsiast, igaüks nimiväärtusega 25 000 krooni. Täna on Saaremaa Golfi aktsiakapitali suurus juba 10,825 miljonit krooni ja see jaguneb 433 aktsiaks, igaüks nimiväärtusega 25 000 krooni.

Suurim aktsiate omanik on Kuressaare linn 318 aktsiaga (72,4% kogu aktsiakapitalist). Ülejäänud aktsiad jagunevad 75 väikeaktsionäri vahel, kelle hulgas on nii juriidilisi kui ka eraisikuid.

Kuressaare golfiväljaku ehitustööd algasid 2005. aasta 8. märtsil ja tänase seisuga on juba valminud harjutamisväljak ning esimesed viis rada. Üldse on kavas Kuressaarde rajada täismõõtmetega golfirada, mis tähendab, et ühtekokku ehitatakse välja 18 rada.

Väljaku ehituse rahastamine

Golfiväljaku ehituse rahastamise ümber on rohkesti erinevaid eelarvamusi. Aivar Aru sõnul on see skeem aga küllaltki lihtne. Nagu eelpool juba öeldud, andis linn AS-i Saaremaa Golf käsutusse elamumaad, mille müümisest saadavate sissetulekute alusel golfiväljaku ehitust ka finantseeritakse.

„Algselt oli Saaremaa Golfi käsutuses 103 elamukrunti, millest tänase seisuga on veel müümata 35 krunti,” rääkis Aru. Tema sõnul on viimaste aastate jooksul maa-hind golfiväljaku ümbruses pidevalt tõusnud, mis näitab, et see koht on paljude kinnisvara omandajate jaoks atraktiivne. Kui esimesed krundid müüdi hinnaga 100 krooni ruutmeeter, siis nüüd on hind juba kerkinud 1100 kroonini ruutmeetri eest.

Mis puudutab golfiradade alla jäävat maad (seda on 94,2 hektarit), siis see oli, on ja jääb Kuressaare linna kui AS-i Saaremaa Golf suurosaniku valdusse. Aivar Aru sõnul tekitas hiljuti palju mitmesuguseid kuulujutte veel ka see, et AS taotles linnavolikogult golfiväljakute all olevale maa-alale hoonestusõiguse saamist.

„Selle taotluse põhjus on lihtne – me soovime, et Saaremaa Golfil oleks maaga kindel suhe,” selgitas ta. Praegu on AS-il Saaremaa Golf Kuressaare linnaga sõlmitud golfiradade all oleva maa kasutamise osas rendileping, mis aga ei anna piisavat tagatist täiendavate rahavoogude saamiseks ei olemasolevatele aktsionäridele ega ka pankadele.

„Tõsi küll, meie käsutuses on linnalt sissemaksena saadud elamumaa, kuid juhul, kui selle maa müük ei lähe kavandatud tempos, siis võib meil golfiväljaku lõplikuks väljaehitamiseks mõnel hetkel vaja minna lisaraha, mis tähendab laenu võtmist,” selgitas Aru. Laenu andmisel nõuavad pangad aga lisatagatist, mida rendileping piisavalt ei anna. Rääkides juba võetud laenudest ütles Aivar Aru, et AS-l Saaremaa Golf on Ühispangaga sõlmitud umbes 5 miljoni krooni suurune laenuleping.

Milliseks golfiväljak kujuneb?

Nagu öeldud, tuleb Kuressaare golfiväljak täismahuline, see tähendab 18 rajaga. Golfiväljaku on projekteerinud Soome noorema põlvkonna arhitekt Lassi Pekka Tilander. Aivar Aru sõnul on tegemist mehega, kes Soomes on projekteerinud mitu golfiväljakut ja Kuressaare golfiväljak on Eestis tema teine ettevõtmine. Varem on Tilanderi projekteerimisel valminud Tallinna külje all Jõelähtmel asuv EGCC golfiväljak.

„Lassi Pekka Tilander on golfimaailmas väga tuntud spetsialist, kes on ka ise aktiivselt golfimänguga tegelenud ja tegeleb,” rääkis Aru. „See mees oskab loodust näha just golfimängija silma läbi.”

Kuressaare golfiväljaku alla jääv maa-ala kujundatakse täielikult ümber. Varem oli see ala praktiliselt üleujutatud, mistõttu tuli maapinda tõsta keskmiselt 1,5 kuni 3 meetrit. Kuna

golfimäng nõuab vahelduva reljeefi ja takistustega maa-ala, siis on vaja rajada ka künkaid ja tiike. Golfiväljakut ehitab soomlastele kuuluv, kuid Eestis registreeritud firma Invest-Systems OÜ.

Kuressaare golfiväljaku radade alla rajatakse mitmekümne kilomeetri pikkune kastmis- ja niisutamissüsteem, mille tegevust kontrollib arvuti. Praeguseks on väljakul juba valminud hooldushoone ja käesoleva aasta teisel poolel alustatakse ka umbes tuhande ruutmeetrise brutopinnaga klubihoone ehitamist. Viimasesse on planeeritud riietus- ning bürooruumid ja restoran. Klubihoone on kavandatud nii, et talveperioodil, mil golfimänguga pole võimalik tegeleda, saaks seal ka konverentsiteenust pakkuda. „Kuressaare golfiväljakut ümbritsev loodus on ju kaunis ja miks mitte siia inimesi ka talvel tuua,” märkis Aivar Aru.

Kuressaare golfiväljaku ehitustööd peaksid põhiliselt lõppema käesoleva aasta augustis-septembris. See aga ei tähenda veel, et väljak on valmis. Põhjus on selles, et väljakute muru vajab aega kasvamiseks ja tugevnemiseks. Aivar Aru sõnul on golfiväljaku avamine kavandatud 2008. aasta hooaja alguseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)