Saksa teadlane koostas Hitleri perekonna genealoogia (2)

Saksamaa üks juhtivaid spetsialiste genealoogia valdkonnas professor Ralf G. Jahn koostas küllaltki detailse kroonika Adolf Hitleri perekonnast ja avaldas raamatu, kus avalikustatakse mõned füüreri perekonna saladused ning lükatakse ümber kunagist diktaatorit puudutavaid kuuldusi ja väljamõeldisi. Kõigest sellest kirjutab Saksamaa juhtivaid päevalehti Die Welt.

Hitleri suguvõsa ümber levib rohkesti mitmesuguseid kuulujutte. Nii näiteks olevat diktaatoril Esimese maailmasõja päevil olnud armuvahekord ühe prantslannaga, kes tõi ilmale tema lapse.

Esimest korda tuli see lugu päevavalgele umbes 35 aastat tagasi, kui keegi prantslane nimega Jean-Marie Loret kuulutas end diktaatori pojaks. Naine, kes väidetavalt oli Hitleri armuke, elas kõrge vanuseni, tal oli üheksa last ja ta suri 1985. aastal.

Professor Jahni raamat, mis kannab pealkirja “Hitleri perekonna saladus – Adolf Hitleri eellaste ja sugulaste ajalugu ja genealoogia” (Hitlers Familiengeheimniss – Geschichte und Genealogie der Vorfahren und Verwandten von Adolf Hitler) lükkab aga selle versiooni ümber: “Analüüs, mis omal ajal teostati Heidelbergi ülikoolis, ei andnud geneetilise materjali puudulikkuse tõttu üheseid tulemusi.

Võimalik, et Hitleri DNA näidised on olemas Moskvas. 1970. aastal põletati tema ja Eva Brauni säilmed Magdeburgi lähistel, tuhk aga visati tuulde. Mis puudutab Loret’ juhtumit, siis siin on olemas rohkearvulised tõendid ja tunnistajate ütlused ja neist piisab, et prantslase avaldus ümber lükata.”
Ralf G. Jahn on genealoogiaspetsialist ja teaduste doktor, keda paljud kutsuvad Sherlock Holmsiks.

Nii näiteks õnnestus tal kindlaks teha 3300 Friedrich Schilleri sugulast. Oma suureks teeneks peab ta seda, et koostas “seni kõige ulatuslikuma uurimistöö Hitleri perekonnast ja tema genealoogiast”.

Professor Jahnil õnnestus taastada Hitleri sugupuu alates 1571. aastast, kusjuures ta uuris 641 sugulase elulugu, kelle hulgas on ka Maria Anna Schicklgruber – Adolf Hitleri vanaema. Veel diktaatori eluajal tõmbas see naine endale avalikkuse kõrgendatud tähelepanu, sest 1930. aastatel levisid kuuldused kohta, et tal olevat olnud armuvahekord juudiga, mille tagajärjel sündiski Hitleri isa.

“Oma otsingute käigus ei leidnud ma sellele hüpoteesile mitte mingit kinnitust. Kuid vaieldamatu on üks asi: tänaseni pole selged ega lahti harutatud Hitleri perekonna väga segased seosed ja see asjaolu avaldas olulist mõju Adolf Hitleri isiksusele ning ka tema poliitikale.

Nii keelas ta kohe pärast võimuletulekut aaria päritolu naiste töötamise juudi perekondades (silmas on peetud 1935. aasta septembris Saksamaal vastu võetud kurikuulsaid Nürn-bergi seadusi – toim.)

Kuna tema vanaema sünnitas abieluvälise poja (Adolfi isa) just sel ajal, kui töötas teenijannana ühes perekonnas, kuigi tänaseni pole täpseid andmeid selle kohta, kas see oli juudi perekond,” kirjutab professor Jahn oma raamatus.

Mis aga puutub Hitleri perekonda, siis elas Adolf Hitler pidevas kartuses, et siin võib päevavalgele tulla ebameeldivaid üllatusi. Sel teemal kirjutab professor Jahn järgmist: “Tema, kes ta unistas uue tõupuhta härrasrassi loomisest, oli ise ju tegelikult pärit lihtsast talupoja perekonnast. Kui jätta kõrvale Adolfi isa, siis pole ükski tema sugulastest kunagi lahkunud Austria mahajäetud provintsikolkast, mis asus paksude metsade rüpes ja mille pindala oli vaid 50 ruutkilomeetrit.”

Suguvõsa sees esines sageli verepilastust, mistõttu polnud ka haruldased erinevad pärilikud haigused. Kõige sellega on ehk ka seletatav Hitleri haiglaslik soov luua mingi ülimalt puhas inimtõug.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 409 korda, sh täna 1)