Püsiühenduse otsus tehakse tuleval aastal

Eelmisel neljapäeval arutati Muhus sõitjate ja veoste üle Suure väina veo korraldamise kava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.

Maanteeameti ja OÜ E-Konsult esindajad tutvustasid veel kord materjali, mille huviline leiab Maanteeameti kodulehelt. Kuulajate poolel olid Muhu vallavalitsuse ja volikogu esindajad; Väikesaarte seltsi, riigikogu, saar-
lasest rannakalurite, ornitoloogide, turismitöötajate jne usaldusmehed.

Tavainimesi, kelle kodu lähedalt nii- või naasugune sillavariant läbi võiks hakata minema, kohapeal justkui polnudki. Kas on selle huviringkonna esindajad arvamusel, et nendest midagi ei sõltu või usaldavad nad oma vallaametnikke, ei oska öelda.

Kui varem oli võimalus püsiühendusest rääkides valida praamiühenduse, silla või tunneli vahel, siis nüüd räägitakse kahest võimalikust variandist: sild või/ja praamiühendus. Taani uuringutest selgus, et seal sildade valmimisega ükski praamiliin ära ei kadunud, sama võib ühe võimalusena juhtuda ka siin.

Sadamad tuleb rekonstrueerida mõlemal juhul, kuna ka silla kasuks otsustamine sadamatele ehitusperioodiks suure koormuse annab.
Loendatud liiklejate-reisijate analüüsis on välja toodud kasv, mis tundub pöördumatu. 2008. aasta sügiseks prognoositakse ajakava järgi see tähtis ajahetk, kus tuleb teha kindel otsus. Vahepealse aja jooksul antakse inimestele aru samasugustel koosviibimistel.

Mis inimestele muret teeb?

Virtsu poolel oli mure, et loodav sillatrass ikka läbi asula käiks. Muidu sureb sealne kohalik majandus välja. Nemad teevad valiku silla ja müra vahel.

Lihtinimese käekäiguga lubatakse arvestada küll. Kui selgub, et mõnel puhul lahendust ei leita ja sillaehituse käigus keegi pöördumatult kannatada saab, lähebki käiku nn nullvariant – parendatakse praamiliiklust.
Kuna oskustöölised silla ehitusele tulevad väljastpoolt kohalikku piirkonda, tuleb uuringud teha ka nende mõjude ja võimalike leevendusmehhanismide leidmiseks.

Laialdaselt uuritakse kõiki erinevaid mõjusid. Kuidas reageerib saare loodus ehitusele, mürale, saastele, kuidas peavad vastu kohalikud teed ja rannad, vee- ja kalavarud ning püügivõimalused. Kuidas peab vastu uhke muhulase identiteet ja omanäoline kultuur.

Et aastate pärast lihtne muhulane turistide vahel indiaanlaste kombel reservaatides elama ei peaks, on ikkagi tähtis mõelda, mis meist edasi saab. Ka kohapeal küsijate seast tuli kuuldele väide, et Muhu ju nagunii vaid poolsaar ning meist hakatakse lihtsalt üle sõitma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 korda, sh täna 1)