Raimu Aardam: Kingiksin koolilõpetajatele jalgrattad!

Raimu Aardam: Kingiksin koolilõpetajatele jalgrattad!

 

Orissaare vallavanem Raimu Aardam kandideerib riigikogusse mitmendat korda. „Mulle on öeldud, et olen ühel kohal juba liialt kaua olnud,” põhjendab mees oma soovi, lisades, et seekord on ta asja tõsiselt käsile võtnud.

Aardam ei karda, et tema juhitav vald hoopis peata jääb – saavutatud on stabiilne areng. „Orissaarel on suhteliselt normaalne tulubaas just üksikisiku tulumaksu osas,” märgib Aardam. See tähendab aga nor-maalset tööhõivet.

Raimu Aardam: „Muidugi on ka igal kauplusel oma püsikliendid, kes ei taha tööd teha, ja nende vastu ei aita muu kui ainult sotsiaalne hoiak. Üks osa inimestest ei taha ilmselt tööd teha, kuid nad on samas ka mõningas mõttes sotsiaalselt kindlustatud, sest omavalitsuse kohus on hoolitseda kõigi inimeste eest. See on teinud inimesed ükskõikseks, sest nad teavad – minuga ei juhtu midagi.

Kas omavalitsusi on liiga palju?

Orissaare on alati olnud seda meelt, et Saaremaale ei tohiks tekkida ühte omavalitsust. Kui me aga vaatame, et meil on omavalitsusi, kelle elanike arv langeb alla tuhande, et meil on täna omavalitsussüsteemis puudu kolm vallasekretäri ja seda tööd teevad naabervaldade sekretärid, ja kui kuuleme mõne omavalitsusjuhi arusaama asjast, siis usun ma, et lähitulevikus peavad väikevallad ühinema.

Praegu tundub küll mõni vald olevat mõne mehe äriprojekt

Jah, ka seda. Orissaare ümbruseski on võimalik asju kokku tõmmata. Nüüd, kus Orissaare on oma võla- ja soojamajandusprobleemidest üle saanud, on naabritel suhtumine Orissaarde parem ning valla tulu on maakonnas ühe elaniku kohta kindlasti neljandal-viiendal kohal. Usun, et lähiajal hakatakse neid asju üle vaatama, sest spetsialistide pädevus peab suurenema. Vald peab jõudma palgata endale väga häid spetsialiste. Väikevallad seda majanduslikult teha ei saa.

Kas Orissaares ajusid ikka jätkub?

Ei saa kurta. Ma usun aga, et takistusteks kujuneb uute spetsialistide värbamisel palgaraha. Kui mõni aasta tagasi võisime vallavalitsuses oma palga üle päris uhked olla, siis täna me seda enam teha ei saa.

Peame näiteks lähitulevikus leidma uue kultuurimajajuhataja ning ma usun, et need palgaläbirääkimised on juba hoopis teine tase, võrreldes sellega, mis juhataja siiani sai. Ka õpetajate palgatõus ei ole olnud nii suur, kui lehed räägivad. Kui öeldakse, et õpetajate palgatõus on 15 protsenti, siis Orissaare gümnaasiumis saab ta kätte 10 protsenti palgatõusust. Tegelikult on see ka direktorite teha. Kui omavalitsus kehtestab alampalgamäära, siis direktoril on õigus õpetajate palgamäär ise kehtestada.

Kui palju sõltub valla heakäekäik vallavanema erakondlikust kuuluvusest?
Mingil määral kindlasti sõltub, tänu sellele, et ka riigieelarvet koostavad poliitikud, kes pahatihti ei arvesta maakondlike prioriteetidega, mis on äärmiselt halb. Orissaare spordihoone on üks näide. Meie spordihoone ei ole eelmisel aastal maakondliku prioriteedina number üks saanud riigi põhieelarvest mitte sentigi raha. Aga tänu Jüri Saarele saime 1 miljon krooni. Miks ei ole raha antud, ei ole vastatud. Ka riigikontrollile ei ole üheselt vastatud.

Ühiskonnas on väga palju probleeme, mis vajavad lahendust, aga kahjuks on need võimalik nii või teisiti poliitiliselt ära lahendada – volikogu otsustab, nii on ja jääb.

Mis on need probleemid, mida peaks kohe lahendama?

Üks asi on kindlasti kultuuri-spordi rahastamine, mis oli kunagi riiklike investeeringute programmi nime all, kui vallad koos maavalitsusega koostasid objektide rahastamise järjekorra. Mul on meeles esimene poliitiline jaotus, kus Leisi vallalt võeti ära 500 000 krooni ja anti Orissaarele. See oli minu jaoks ääretult nigel lugu. Me olime laua taga kokku leppinud, aga tuli poliitik ja ütles, et asi on nüüd niimoodi.

Oluline on ka omavalitsuste IT-pool – erinevate programmide ja andmebaaside koostamine, mis peaks olema üks üleriigiline üritus. Ma ei tea, mitut raamatupidamisprogrammi kasutavad praegu maakonna omavalitsused, kes on ometi üks süsteem. Nüüd on tulemas jäätmeregister – jälle pole ühtset programmi. Nii oleks ka riigikontrollil lihtsam tulla omavalitsust kontrollima.

Üks teema on ka sotsiaalhoolekanne, mis peab olema kooskõlas kogu maakonna arenguga. Me võime täna öelda, et omavalitsustel on hoolduskohad, kuid me ei saa öelda, et üks ühiskorter on sobiv hoolduskoht abivajajatele. Hooldatavaid peab olema 30–40, et me saaksime neile anda koolitatud, targa kaadri. Ma usun, et maakonna vajadus tuleb selle aasta jooksul kindlasti selgeks teha.

Kindlasti vajab väga kriitilist ülevaatamist meie koolivõrk. Õhulosse ehitada ei ole mõtet ja meil on näha ju koolide suhtes 7-aastane perspektiiv. Oleme oma Tagavere algkooliga selle protsessi ees ja peame otsuse tegema, kas kool avab sügisel uksed või ei. Kui lapsi ei ole, tuleb leida koolihoonele teine funktsioon.

Kas need probleemid oleksid lahendatavad ka riigikogus?

Kindlasti. Jätsin ühe asja veel nimetamata: nimelt Orissaares asub maakonna üks kolmest riikliku õppekava järgi õpetavast huvikoolist – muusikakool. Seal käivate laste vanemad maksavad 250 krooni õppetasu ning ülejäänud kulud kannab vald. Kooli eelarve on üle miljoni krooni ja seal on väga tublid õpetajad.

Kindlasti on Rahvaliidu üks kindel tahe, et iga õpilane saaks tasuta valida endale ühe huvihariduse, mis põhineks riiklikul õppekaval. Mis tähendab seda, et riik kontrollib huviharidust ja kui õpetajate palk tuleb riigi käest, siis maavalitsus või siis haridusministeerium kontrollib ka õpetajate taset ja tegevust. See oleks palju lihtsam, kui panna igasse omavalitsusse kontrollorgan või lasta koolil ise kontrollida oma tegevust.

Praegu on nii, et kui põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate palgatase on pikas perspektiivis kindlustatud, siis lasteaia- ja muusikakooliõpetajad saavad palka nii, kuidas vallal raha on. Praegu ongi käärid omavalitsuse ja riigi palkade vahel läinud liialt suureks.

Nüüd mõned lühiküsimused. Püsiühendus?

Igal juhul. Ma olen ühte kirjatükki ka pannud, et 2008. aasta sügisel on tehtud kõik uuringud ja siis langetatakse otsus, kas see tuleb või mitte.

Mis on peamised asjad, mida peaks riigikogu ja valitsus Eesti rahva säilimise jaoks tegema?

Oleme oma erakonna poolelt rohkem sotsiaalsed: alampalkade ja pensionite tõus, perede kindlustus. Oleme seda aastaid jälginud ja võib öelda, et Rahvaliidu valitsuses olemise ajal on pensionitõus olnud suurim, võrreldes eelnevaga.

Hoolime rohkem rahvast, kes vajab tuge ja abi. Me ei räägi täna nii palju sellest, kui suur peaks olema emapalk, aga me räägime, et ema, kellel ei ole töökohta, saaks vähemalt miinimumpalga suuruse toetuse. Eesti rahvast sünnib juurde nii vähe, et hoolitsus peab jõudma iga väikelapseni.

Millal tuleb eesti ehitaja Soomest koju tagasi?

Määrav on ainult palk. Ma usun, et 2–2,5-kordne ehitushangete kallinemisse võrreldes aastatagusega, on sisse kirjutatud ka ehitaja palgatõus. Loodame, et see on nii, see ei saa olla ainult ehitaja kasum ja materjalide kallinemine. On kuulda, et nad tasapisi hakkavad Eesti poole tagasi vaatama.

Kas ajateenistus või palgaarmee?

Raudselt ajateenistus. Kui tahame noores inimeses kaitsetahet kasvatada, on see ikkagi protsess. Palgaarmee on mulle alati olnud väga võõras, palga-armee ei kaitse meist kedagi. Kui meil kaitset vaja on – kes meid üldse kaitseb?

Oleme väike riik ja räägime küll NATO-st ja küll muust, aga kui madinaks läheb, siis peame kõigepealt ise tugevad olema. Ajateenistus on igal juhul soovitatav, kuigi täna on poiste üldfüüsiline ettevalmistus äärmiselt viletsaks jäänud – võib lugeda, et kolmandik poisse ei saagi kaitseväkke. Kui siit edasi mõelda, ei tohi kogu vaba aega arvuti taga istuda – lapsed tuleb panna suusatama. Kui rääkida kingitustest, siis siin on räägitud sülearvutitest ja millest iganes, aga mina kingiksin, kui see võimalus oleks, kõikidele lastele koolilõpetamise puhul jalgratta.

Kui suur peaks pension olema?

Pool keskmist palka, see on mõistlik piir. Oleme realistid, ei tasu rääkida pensioni kordades tõusust.

Kuidas Rahvaliit loodab valimistel minevat?

Me loodame, et meie sõnum on rahvale arusaadav. Me taotleme võrdseid võimalusi, sest haridustee katkemise põhjus ei tohi olla pere rahapuudus, lapse sündimisel ei tohi olla määrav, kas vanemal on töökoht või ei. Kõrgkooli minekul ei saa olla küsimuseks – millega laps kooli läheb.

Me tahame, et oleks kehtestatud tudengipalk, mis sõltub üliõpilase elukohast ja õpitulemustest. Sama on pensionäride puhul – väga madalad ja väga kõrged pensionid tuleb üle vaadata ja suurenema peab solidaarsuse osa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)