466 kriminaalasja, 241 inimest kohtu alla, 9 liikluses hukkunut…

Eile anti Kuressaare politseijaoskonnas ülevaade läinud aasta töötulemustest.

Politseijaoskonna komissari Aare Alliku sõnul tõusis kuritegevus Saare maakonnas möödunud aastal 9 protsenti, võrreldes mullusega – algatati 466 kriminaalmenetlust, millest vägivallategusid oli 29 (2005. aastal 22), tapmisi 2 (0).

Varavastaste kuritegude arv oli 282, mis oli tervelt 10 protsenti enam kui mullu. Sealhulgas vähenesid vargused eluruumidest (50/62) ning vargused sõidukitest (12/17), ent rohkem oli vargusi kauplustest (32/24), jalgrataste vargusi (11/0) ja metallivargusi (18/0). Kelmusi registreeriti 11 (9) ning asja ebaseaduslikku kasutamist 11 (9) korral.

Alliku kinnitusel avastati läinud aastal iga teine kuritegu, mis on 23 võrra aastatagusest enam (276/253). Kohtu alla anti 241 isikut, mis on 18 võrra rohkem kui 2005. aastal (neist alaealisi oli 30, mis on seitse mullusest rohkem). Korduvaid roolijoodikuid tabati 75 (52) ning narkosüütegu pandi toime 18 korral.

Kurjategijate põhjustatud kahju 2006. aastal oli 5 551 354 krooni, kusjuures väärteomenetlustega määrati rahatrahve 5 811 180 krooni (neist alaealistele 315 480 krooni).

Arestimajas „peatus” aasta jooksul 217 isikut, kainenema toodi 705 inimest, juhtimisõigus võeti ära 37 korral.

Kannatanutega liiklusõnnetusi registreeriti 16 enam kui 2005. aastal (82/66), joobes juhtide süül toimus 22 avariid (13) ning teedel hukkus 9 inimest (4).

Korras tee ja kaine juht

Tüüpiline liiklusõnnetus toimub Saare maakonnas nädalalõpul (laupäeval 34), ajavahemikus kell 16–18 (25), valgel ajal (92). Toimumiskohaks on asula (76, üldjuhul Kuressaare linn).

Sõidutee on täiesti korras (110) ja sile (130) ning kuiv (86). Tegemist on sirge teelõiguga (98), ilm on selge (110). Juhtimist segavaid asjaolusid ei esine. Lisaks on juht kaine (114) ja põrkab küljetsi kokku teise sõidukiga (24) või sõidab teelt lihtsalt välja (44) ning selle tulemusel saab juht ise või kaassõitja vigastusi (111).

Politsei andmetel lõpeb joobes juhtide põhjustatud avariidest (36) iga teine (15) vigastustega. Selline liiklusõnnetus toimub väljaspool asulat nädalalõpul õhtusel või öisel ajal.

Lääne politseiprefektuuri politseiprefekti Priit Suve sõnul ei ole liiklusõnnetustele sarnaselt „keskmist” välja töötatud kõige enam levinud kuriteoliigi ehk varavastaste kuritegude puhul, sest need on väga erinevad ning nende puhul võib märkida ka sotsiaalset tausta – juhul, kui tõuseb vanametalli hind, alustavad tööd ka metallivargad.

Alaealised on muutunud targemaks

Rääkides politseile probleeme tekitavatest alaealistest, märkis Suve, et suur osa neist puutub politseiga kokku just alkoholi- ja tubakaseaduse rikkumise tõttu, kuid „alaealised on muutunud targemaks ning ei joo enam nii palju avalikus kohas”.

Politsei on viimasel kahel aastal pööranud palju tähelepanu alaealiste suitsetamisele avalikus kohas ning Suve hinnangul tuleb mundrikandjatel neile ka edaspidi n-ö närvidele käia, et nad suitsu avalikus kohas ette ei paneks, sest trahvid ilmselt noori tubakast loobuma ei pane.

Läinud aastal oli Saaremaa politseis ka mitmeid muutusi. Töölt lahkus kuus ning ametisse asus kaks ametnikku. „Peamiseks lahkumispõhjuseks oli palk,” nentis prefekt, kelle sõnul peaks politseinike palgaprobleemile tulema lahendus, sest sel aastal tõuseb Lääne prefektuuris palk keskmiselt 2400 krooni.

Alliku sõnul on Kuressaare politseijaoskonna keskmine töötaja meesterahvas, 35 aastat vana, keskeriharidusega, politseis töötanud 11 aastat. Naisi on Saaremaal politseitööl kolmandiku jagu. Kuna pärast suveaja lõppu kahaneb politseijaoskonna külastatavus järsult, tehti eelmisel aastal ka otsus sulgeda jaoskonna uksed talvisel perioodil kell 17.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)