Väinameri ja Küdema laht saavad kaitsekorralduskava

„Tõenäoliselt võivad seal tulla piirangud kalapüügile või mingile muule tegevusele,” ütles MTÜ Balti Keskkonnafoorum-Eesti looduskaitse ekspert Merle Kuris.

Kaitsekorralduskavade ja kaitse-eeskirjade koostamine ongi projekti üks olulisemaid ülesandeid. Siiani ei ole Balti riikidel praktiliselt mingeid kogemusi merealade kaitsekorralduskavade koostamise osas.
Kavade koostamine algab selle aasta lõpus, pärast seda, kui nimetatud veekogusid on piisavalt uuritud.

Projekti läbiviijad kavatsevad kaitsekorralduskavade koostamisel pöörata erilist tähelepanu huvirühmade kaasamisele. Merealadega on seotud väga erinevad huvirühmad (kalandus, sadamate administratsioonid, taastuva energia ettevõtted jne) ja suured majanduslikud huvid.

Seetõttu lubab projekti meeskond pingutada selle nimel, et saada kontakti kõigi huvirühmadega ja kindlustada nende osalemine kava koostamises.
Eriti keeruliseks tõotab Merle Kurise sõnul kujuneda Väinamere kaitsekorralduskava koostamine.

„Raske on ennustada, kui palju on vaja seal korraldada avalikustamise koosolekuid ja kui palju aega kulub selleks, et jõuda kõigi huvitatud osapoolte kokkuleppele,” lausus ta. „Väinameres on palju ohte, ta on madal ja tundlik ning muidugi on selle merega seotud palju igasuguseid huvisid,” rääkis Kuris.

Eksperdi sõnul on kaitsekorralduskavade avalikustamine planeeritud järgmise aasta sügisesse. „Enne seda püüame teha eeluuringuid huvigruppide hulgas ja suhtleme nende inimestega, kes võiksid olla kaitsekorralduskavast puudutatud,” rääkis ta.

8.–9. veebruarini korraldab Balti Keskkonnafoorum Leedus seminari “Merekaitsealadega seotud huvid ning huvirühmade kaasamine kaitsekorralduse planeerimisel ja rakendamisel”.

Seminarile on kutsutud Balti riikide looduskaitseadministratsioonide, kohalike omavalitsuste, sadamate administratsioonide, kalurite organisatsioonide jt esindajad. Saare maakonnast osalevad seminaril Kristo Kiiker Muhu vallavalitsusest, Mari Koppel-Lepik Saaremaa keskkonnateenistusest ja Veljo Volke Riiklikust Looduskaitsekeskusest.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Marika Erikson ütles, et kaitsekorralduskava on kaitseala valitsejale aluseks kooskõlastuste andmisel. Riikliku Looduskaitsekeskuse kaitse planeerimise peaspetsialisti Roland Müüri sõnul on kaitsekorralduskava soovitusliku iseloomuga dokument.

Kindlasti leiab kava koostamisel käsitlemist ka püsiühenduse rajamisega seonduv ning projekti raames tehtavad mereimetajate, kalastiku ja põhjaloomastiku uuringud lähevad sillaprojekti saatuse otsustajate käsutusse.

LIFE-Nature projekt “Merekaitsealad Läänemere idaosas” tegeleb Eesti, Läti ja Leedu merekaitsealade elustiku uurimisega, ohtude hindamisega ning valitud merealadele kaitsekorralduskavade koostamisega. Projekti viib läbi Balti Keskkonnafoorum-Läti koos 20 partneriga.

Lätis saavad kaitsekorralduskavad Riia lahe läänerannik, Irbe väin ja Nida-Pçrkone ning Leedus Palanga ja Neringa. Projekti kogumaksumus kolme riigi peale kokku on üle 3 miljoni euro, seda rahastab Euroopa Liidu (EL) LIFE – Loodusprogramm. Projekt kestab 2009. aasta juuli lõpuni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 35 korda, sh täna 1)