Toronto saarlased saadaksid noored kodusaarele tagasi (1)

Toronto saarlased saadaksid noored kodusaarele tagasi

 

Möödunud laupäeval oli Toronto saarlaste traditsioonilise küünlapäeva tähistamise ürituse põhiettekande teemaks demograafiline olukord kodusaarel. Ettekandega esinenud Saarlaste Ühingu Torontos (SÜT) esimees Johannes Pahapill tegi üritusel viibinud noorema põlvkonna esindajatele ettepaneku tõsiselt kaaluda oma vanavanemate sünnisaarele ümberkolimist.

Johannes Pahapill ütles, et ülevaate Saare maakonna demograafilisest olukorrast oli ta koostanud peamiselt nende andmete põhjal, mis oli saanud ajalehe Oma Saar vahendusel.

„Suure kurvastusega tuleb kahjuks tõdeda, et kodusaare rahvaarv on viimase kümne aasta vältel pidevalt vähenenud ja seda keskmiselt 300 inimese võrra aastas,” rääkis Pahapill. „Seepärast ma oma ettekandes soovitasingi, et Kanada saarlaste noorema põlvkonna esindajad kaaluksid tõsiselt oma vanavanemate kodusaarele ümberkolimist. Saaremaal nagu mujalgi Eestis on ju puudus oskustöölistest.”

Rääkides SÜT küünlapäeva üritusest, märkis Johannes Pahapill, et seekordse koosviibimise vorm oli perekondlik õhtusöök Toronto Eesti maja hubases restoranis. „Selle üritusega saatis SÜT saarepäraste rõõmsate ühislauludega oma kuldjuubeliaasta, mida pühitseti suurejoonelise peoga eelmisel küünlapäeval, ajamerre,” märkis Pahapill.

Kuigi eelmise aastaga võrreldes oli tänavune üritus tunduvalt tagasihoidlikum, võttis koosviibimisest osa siiski rohkearvuliselt kohalikke saarlasi ja nende mandrimaa sõpru.

Toronto saarlaste küünlapäevaüritust kirjeldab Oma Saarele SÜT esimees Johannes Pahapill: „Pidulik koosviibimine algas kokteilitunniga, kus restoranipidaja Ülle Veltman (päritolult hiidlane) pakkus Austraalia veini kõrvale omatehtud maitsvaid hõrgutusi.

Kokteilitunni lõpposas võttis sõna ühingu esimees (st Johannes Pahapill – toim.), kes tervitas soojade tänusõnadega külmal talveõhtul hulgaliselt kokkutulnuid. Siis palus ta pidulisi püsti tõusta ja seista leinahetkeks, mälestades äsja manalasse lahkunud teenetega ühinguliiget, ühingu varemat esimeest ja kauaaegset juhatuse liiget Ludvig Rauna.

Sellele järgnes esimehelt ülevaade kodusaare rahvaarvu dünaamikast (mis oli koostatud ajalehest Oma Saar saadud andmete põhjal). Sealjuures nentis ta aga nukralt fakti, et Saaremaa rahvaarv on viimase kümne aasta vältel vähenenud keskmiselt ca 300 inimest aastas, seda nii negatiivse iibe kui väljarännu arvel.

Ta soovitas, et koosviibijate nooremad järeltulijad võiksid tõsiselt mõelda oma vanavanemate sünnisaarele ümberkolimisele. Seal, nagu mujalgi Eestis, on puudus mitmesuguse oskustööjõu järel ja tundub, et see probleem on alles hoogu võtmas.

Oma sõnavõtu lõpposas edastas esimees Saarlaste Ühendus Tallinnas juhatuselt saadud kirjaliku tervituse Toronto ja kogu Kanada saarlastele aastapäevapeo puhul ja lisas, et koostamisel on raamatu “Saarlaste elulood” viies osa, millesse oodatakse Kanada saarlaste kirjutisi koos piltidega.

Need peaksid Tallinnasse jõudma järgmise 3–4 nädala jooksul. Ta tutvustas küünlapäeva mõtet ja traditsioone – eriti saarte ja Lääne-Eesti osas – koos mõne näitega tõekspidamistest: sel päeval “murdub talve selgroog”, lõppes jõuluperiood Saaremaal; küünlapäev on naistepüha: siis austati naisi, joodi “naistepuna” ja valmistati küünlaid. Esimees lõpetas oma sõnavõtu kohalviibivale sugulasele Estra Toompuule (sünd Pahapill) sünnipäeva puhul õnne soovides, kellele siis koosviibijate poolt ühiselt öeldi – Kanada kombel – “Many Happy Returns”.

Järgnes söögipalve ühingu abiesimehelt ja teeneliselt liikmelt Leida Heldelt. Vahepeal oli perenaise Ülle ja abiliste poolt laudadele kantud maitsev kodumaine õhtusöök – traditsiooniline Saaremaa küünlapäeva sealihapraad keedukartuli ja mitmesuguse muu köögiviljaga; lõpuks kohv perenaise tuntud maitsva kringli ja tordiga!

Õhtu pearoa ja kohvi-koogi aja vahel hoolitses koosviibijate meeleolu eest tuntud “vindiliste viiside” kuldsuu Peeter Kopvillem, kes end ise kitarril saatis. Tublile esinejale näitas publik igati ärateenitud austust elavate ja pikkade aplausidega. Aitäh, Peeter! Kohvi ja koogi maitsmise ajal lauldi saarepäraseid ühislaule, mida kindlakäeliselt ja lõbusalt juhendas kohalviibiv “laululind”, ajalehe Eesti Elu toimetuse liige Erik Purje. Siiras tänu, Erik!

Ühislaulude ja kohvi-koogi ajastul müüsid ühingu juhatuse liikmed Leida Helde ja Pilvi Niit loteriipileteid. Mulle raporteeriti, et 150 loosipiletit “kadusid nagu tina tuhka”. Koosviibimise “ametlik osa” lõppes võidulooside tõmbamisega ja õnnelike võitjate poolt “võidukorvide” vastuvõtmisega (lisan siin neist paar pilti).

Laudkonniti kestis “omavaheline” keskustelu veel tükike aega, enne kui külmal õhtupoolikul “tänapäeva-hobusega” (soojas autos!) algas kojusõit. Jällenägemiseni SÜT aasta peakoosolekul, pühapäeval, 29. aprillil kell 13 Toronto Eesti majas!”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)