Ameerika diplomaat valmistas ametikoolis Hispaania eelroogasid

Ameerika diplomaat valmistas ametikoolis Hispaania eelroogasid

 

Möödunud nädalal viibis Kuressaares Ameerika Ühendriikide suursaatkonna kultuuri- ja pressiatašee Eric A. Johnson koos saatjatega. Külaskäigu eesmärgiks oli õpetada Kuressaare ametikooli lõpukursuse õpilastele Hispaania eelroogade tapaste valmistamist.

Miks Kuressaare?

Saaremaa on juba 1983. aastal esmakordselt Eestit külastanud Johnsoni lemmikpaik Eestis. Seekord sattus ta Kuressaarde seetõttu, et tema saarlannast meediaassistendi Piia Tamsalu õde Ülle töötab siinses ametikoolis teenindus- ja joogiõpetusõpetajana.

„Minu poolt tuli idee oma õde ära kasutada,” naeris Ülle Tamsalu, kelle sõnul oli väike koolitus plaanitud lõpukursuslastele lõõgastuseks enne algavat eksamiperioodi.

Kuidas oskab diplomaat süüa teha?

Enne diplomaadiks hakkamist Ameerikas elades töötas Eric A. Johnson kolm aastat ühes Itaalia restoranis kokana. „Esimesed kuus kuud pesin ja tükeldasin juur- ja puuvilju, puhastasin krevette, kala, liha. Kui oli selge, et ma saan sellega hakkama, siis järgmised kolm kuud lasti mul kuumas rasvas asju praadida. Edasi oli võimalik juba grillida,” tutvustas Johnson oma kokaameti algusaegasid ning rõhutas, et köögis on kõige tähtsam koht pliidi ees.

Selline karjääriredelil tõusmine ehk ameti omandamine olevat Ameerika üpris tavaline. Diplomaadi sõnul on seal kokaks võimalik õppida ka vastavates koolides, aga üldjuhul tehakse seda alles pärast ülikooli lõpetamist. „Väga kuulus kokakool on CIA- Culinary Institute of America (Ameerika Kulinaariainstituut), kus inimesed õpivad üks-kaks aastat,” rääkis Johnson koolist, mida ei tasu segamini ajada samanimelise Ameerika keskluureagentuuriga.

Miks just Hispaania eelroad ehk tapased?

Eeskujulikult eesti keelt rääkiv Eric A. Johnson usub, et Hispaanias on maailma parimad eelroad. „Hispaanias on kõige tähtsam lõunasöök. Õhtul pärast tööd ja enne kella 8–9 ajal pakutavat õhtusööki käiakse aga tihti baarides ja kohvikutes, kus pakutakse väikeseid eelroogasid,” teadis Johnson rääkida.

Kui klient midagi tellib, aga selle valmistamisega läheb aega, siis pakutakse talle kõhutühjuse peletamiseks midagi baari poolt.
„Inimesed joovad palju, aga ei ole võimalik leida purjus inimest, sest alati süüakse ka,” tutvustas Johnson elu riigis, kus ta viis aastat elanud on.

Muuseas, tapas tähendab hispaania keeles kaetud. On mitmeid versioone, kuidas see sõna alguse sai. Üks levinud lugu räägib sellest, kuidas vanasti kaeti klaas leivaviilu või paberiga, et kärbsed sinna sisse ei lendaks. Ühel hetkel sai aga harjumuseks katta klaas väikese snäkiga.

Mõned eksperdid usuvad, et nimi pärineb 16. sajandist, mil kõrtsmikud avastasid, et juustu tugev maitse ja lõhn varjavad halva veini omadusi, mistõttu nad hakkasid nigela veini juurde pakkuma tasuta juustu. Kolmanda versiooni kohaselt tellis üks kuningas kõrtsis peekri veini. Et tuul joogi sisse liiva ei kannaks, kattis kõrtsmik peekri singitükiga. Järgmise joogi tellis kuningas juba teadlikult singitükiga kaetuna.

Ja nüüd söögi juurde…

Loe edasi tänasest lehest!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)