Koostati kõige ebameeldivamate helide reiting

Koostati kõige ebameeldivamate helide reiting

 

Liidrikoha haaras hääl, mida tekitab oksendav inimene, kuid vaid veidi jäävad maha helid, mida tekitavad „vilistav” mikrofon ja vinguvad beebid.

Briti päevaleht The Guardian kirjutas, et inimese kuulmise jaoks kõige ebameeldivamate helide väljaselgitamisega tegelesid teadlased terve aasta ja nüüd on selle uurimistöö tulemused lõpuks teada. Kuid eksperimendis võib ikka veel osaleda – selleks tuleb vaid külastada interneti lehekülge www.sound101.org ja täita ankeet.

Muide, heli, mis konkursil võitis (oksendav inimene), ei ole “loomulik” – selle tekitab näitleja ämbri ja konservubade abil. Sellest hoolimata vastasid interneti kodulehekülje külastajad, et oksendamisel tekkiv heli on kõige ebameeldivam – selle poolt andis oma hääle enam kui miljon inimest. Teisele kohale tuli “vilistava” mikrofoni heli. Kolmandale kohale aga väikelaste kisa ja nutt.

Reitingu etteotsa sattusid veel järgmised helid: heli, mis tekib kui tõmmata küüntega mööda koolitahvlit; rongirataste kriuksumine rööbastel ja hambapuurimismasina sumin. Kaheteistkümnendat kohta jagasid kassi kräunumine ja mobiiltelefoni ootamatu helisemine.

Üllatuseks aga oli, et inimese norskamisel tekkiv heli tuli küllaltki tagasihoidlikule kahekümne kuuendale kohale. Üldse paluti vastajatel hinnata 34 heli. Selle uurimistöö abil püüdsid teadlased välja selgitad, miks tekitavad mõned hääled inimestes vastikustunnet.

Eksperimendi juht oli Manchesteris asuva Salfordi ülikooli inseneriakustika professor Trevor Cox. „Teaduslikust seisukohast vaadatuna ei oska me ikka veel täpselt öelda, miks tekitavad mõned helid inimestes vastikustunnet. Kuid reaktsioon sellistele helidele on ju osa inimloomusest,” ütles teadlane. „Meie uurimistöö aitas aga mõningal määral välja selgitada, mis nimelt inimesi ärritab. Edaspidi on nüüd võimalik nende mõjurite toimet meie närvisüsteemile vähendada.”

Interneti lehekülje külastajate küsitlus selgitas välja, et ühe või teise heli ebameeldivus sõltus otseselt vastaja soost. Nimelt reageerisid naised kahekümne viiele helile palju tundlikumalt kui mehed. Aga just meeste jaoks oli üheks kõige ebameeldivamaks heliks valjusti nuttev beebi. “Seletus oleks järgmine: naise roll on enda ja lapse kaitsmine. Seepärast suhtusidki naised lapse nutusse palju leplikumalt ja sallivamalt,” selgitas professor Cox.

Uurijate ootuste kohaselt olid ebameeldivate häälte nimekirjas esipositsioonidel sellised helid, mis korralikus ja viisakas seltskonnas kutsuvad tavaliselt esile vastikustunde ja halvakspanu – köhimine, süljelärts, matsutamine ja nn peerupadja (tegemist on laste mänguasjaga) tekitatud heli. Selliste helide mittetalumine on osaliselt määratud meie kultuursuse ja haritusega.

Üheks seletuseks võib siin aga olla ka evolutsiooniprotsess: inimene võib alateadvuslikult selliseid helisid vältida, sest reeglina on nendega seotud ebasanitaarsus ja järelikult on nende helide keskkonnas haigustesse nakatumise tõenäosus väga suur.

Ja veel üks korrelatsioon, mis uurimistöö käigus selgus. Nimelt mida vanem on inimene, seda emotsionaalsemalt reageerib ta ebameeldivatele helidele. Kuid ka siin pole kõik nii lihtne, kui esmapilgul võiks näida. Matsutamine näiteks tundus vanematele inimestele vähem ebameeldivam kui noortele inimestele.

Hambapuurimisaparaadi heli aga talusid kõige halvemini täiskasvanud inimesed vanuses 40–50 eluaastat. “Selles vanuses on kõige tõenäolisem, et inimene puutub sagedasti kokku hambaarsti ja tolle käsutuses olevate instrumentidega,” ütles professor Cox.

Kõige üllatuslikum ja samas ka kõige keerulisem on vist seletada, miks ikkagi küünte krigisemine koolitahvlil paljudes ebameeldiva tunde tekitab. Teadlased oletasid, et siin võib tegemist olla refleksiga: sellise heliga hoiatavad ahvid teineteist läheneva ohu eest.

Kuid see heli saavutas siiski vaid kuueteistkümnenda koha – ebameeldivate helide pingereas asus ta häälte vahel, mida tekitavad nohune nina ning pragunev polüstüreen.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 44 korda, sh täna 1)