Linna sünd

Tallinnas oli keskajal kaks linna – Toompea ja all-linn. All-linna rajasid 1230-ndatel aastatel Ojamaa kaupmehed, kes kutsuti sinna Taani kuninga Valdemar II poolt. Ka Tallinna nimi on seetõttu esimest otsa pidi ilmselt Taani päritolu.

Kaubalinna rajamine Tallinnas võis olla ajendatud Riia sünnist 1201. aastal. Riia linna rajasid saksa kaupmehed, kelle tegevusbaasiks oli Taanile kuuluva Ojamaa pealinn Visby ja kes tegutsesid Liivimaa piiskopi Alberti õnnistusel.

Saaremaa lõunaosa anti 1233. aastal Riiale; nagu Väina jõe suudmes, tehti ka Põduste suudmes turg, mis läks ajalukku Sõrve turu nime all. Küllap oleks siin ka linn juba kolm sajandit varem võinud sündida, kui mitte Saare-Lääne piiskop poleks Riia valdusi Saaremaal oma võimu alla haaranud ja kaubitsemiskohta koos sadamaga vaid enda kasuks tööle pannud. Kõigis teistes Eesti maakondades keskajal linnad sündisid, Riia taotlused oma valduste tagasisaamiseks aga luhtusid.

1558. aastal puhkes Liivi sõda, mille tagajärjel Saare-Lääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. Tehing toimus Nyborgi lossis 29. septembril 1559. Kuningas Frederik II andis poolikult äraostetud Saaremaa ja tüki Kuramaast oma 19-aastasele vennale hertsog Magnusele, saades vastu Schleswig-Holsteini.

Taani oli mereriik, mida valitses Oldenburgi monarhia. Taani krooni alla kuulusid ka Norra, Schleswig-Holstein ja mõned Läänemere saared, sh Ojamaa (saksa k Gotland, taani k Gutland). Kuningriik hõlmas ka Fääri saared ja Islandi, millele lisandus ülemvõimu taotlus Gröönimaale.

Liivi sõda Eestimaal vallandas põgenikevoolu, mille üheks sihtpunktiks oli rannaküla Kuressaare linnuse juures. Siia tuli ka jõukaid kaupmehi, kelle eestvõttel hertsog Magnus Kuressaarele nn Riia õiguse andis. Magnuse residentsis Kuramaal Piltenes (paarkümmend kilomeetrit tänasest Ventspilsist) käisid 8. mail 1563 Kuressaarele linnaõigusi nõutamas Jakob Kohl, Wolther Rothendorf ja Gert von Demter.

Need mehed tulid Saaremaale ilmselt Narvast, mida Liivi sõda kõige enam räsis. Seda arvamust toetab ajaloolane Kalev Jaago, kelle andmetel ka 16. sajandi lõpus Haapsallu elama asunud kirikutegelane Johan Kohl oli Narvast pärit.

Saare-Lääne piiskopiks oli aastatel 1560–1578 hertsog Magnus, piiskopkond aga neil aastail sisuliselt likvideeriti. Kohaliku võimu järjepidevust kandev aadel koondus Saaremaa rüütelkonnaks (Ritterschaft Oesel), vandus truudust Taani kuningale, sai kinnituse senikehtinud privileegidele ja kujundas kohaliku omavalitsuse.

Kuningat ja tema võimu esindas asehaldur, kes valiti taani kõrgaadli hulgast. Esimesed Taani asehaldurid olid Dietrich Behr, Christopher Valkendorf, Vincens Juel, Claus Ungern ja Jürgen Fahrensbach.

1564. aastal omandas Frederik II Saaremaa idaosa orduvaldused ja liitis 1573. aastal kogu saare Taani kuningriigiga. 19. septembril 1574 kinnitas kuningas Kuressaare linnaõigused. Võim läks valitava rae (Rat) kätte, seda juhtis linnapea (Bürgermeister).

Linnapäid valiti kaks, nad täitsid oma kohustusi vaheldumisi. Rae koosseisu valiti 5 raehärrat (Ratsverwandter), linnafoogt (Hausvogt) ja -kirjutaja (Gerichtssekretarius). Linnakohus (Nedergericht) põhines Riia õigusel.

Kuninga käsul lasti 1576. aastal õhku Maasi ordulinnus (Soneburg) ja Kuressaarest (Arensburg) sai Saaremaa ainus võimukeskus. 1578. aastal sõlmisid Kuressaare linn ja Saaremaa rüütelkond lepingu, mis lõpetas piiskopliku kaubandusmonopoli ja andis linnakodanikele võimaluse kaubandusega tegelemiseks.

Linna arengule oluliseks tõukeks olnud leping sisaldas ka mõningaid monopoolsustaotlusi (kaubavahetuse keeld kõrvalsadamates, linnakodanike ainuõigus kõrtsipidamisele jms), ent noor linn ei suutnud neid realiseerida. Linn arenes ümber Sõrve turu.

Hertsog Magnus suri 1583. aastal, 1597. aastal käis Kuressaares noor Taani kuningas Christian IV. Siis oli linnas juba poolsada kodanikuperekonda.

Linna peasissetulekuks kujunes sadamamaks (ladina k portorium). Sellele lisandus sümboolne kinnisvaramaks (saksa k Rauchgeld ehk suitsuraha), mis läks eeskätt Taani asehaldurile.

Saaremaa kaubanduse ümberkorraldamine soodustas noore linna arengut, 20. septembril 1625 asutati muinasaega ulatuvate vanade sidemete alusel nn Ojamaa kaubakompanii. Selle osanikud olid:

Friedrich Rantzau,
Taani asehaldur
Friedrich Budde
Kuusnõmmest
Reinhold von Vietinghoff,
maanõunik
Mattias Stackelberg
Johann von Galen
Bertram von Billingshausen
Otto von Vitinghoff Sandlast
Odert Poll
Peter Wetbergh
Magnus Bringk
Cordt Schaushausen, linnapea
Johann Zoige
Jacob Kohl
Friedrich Kohl
Andreas Redicken
Mattias Moller
Asmundi Christoffer, kondiiter
Jürgen Kühne
Hans Wilcken
Arendt Stegman
Peter Frantz
Friedrich Budde Tõllustest
Gerdt von Hoffe,
rüütelkonna pealik
Jürgen von Vitinghoff
Hans Bergk
Reinhold Loden
Otto von Vitinghoff
Parasmetsast
Clawes Treiden
Otto Brackel
Christian Toll
Otto Wetbergh
Christoffer Prediger, linnapea
Jürgen Ahrens
Ewold Matzen, linnafoogt
Tonnies Botticher
Timan Keiter
Jürgen Örtken
Johann Winschenck
Lorenz Kühne
Philip Tile
Jürgen Wulff

Hea ärikliima meelitas linna uusi kodanikke, Taani aja lõpuks oli Kuressaares 83 kodanikuperekonda. Brömsebro rahulepinguga (1645) läks Saaremaa Rootsile.

Veel sama aasta lõpus hakkasid linnakodanikeks 28 palgasõdurit – nad võisid olla juurtelt saarlased – linnuse kaitsemeeskonnast. Seega algas Rootsi aeg Kuressaares 111 kodanikuga, saunikuperesid oli umbes 150.

Kõrgelennuliste plaanidega kõmu tekitanud Kuressaare krahvkond kestis vaid viis aastat, suurem osa ideid jäi realiseerimata. 1661. aastal vähenes kaubakompanii käive, sest Rootsi kuningriik ei saanud endisi soodustusi säilitada.

Kuressaare krahv Magnus Gabriel De la Gardie tegutses edasi Läänemaal ning Hiiumaal, kus tema valdused alles jäid. 1664. aastal kutsus ta Haapsalu linnapeaks Pärnu kohtufoogti Heinrich Jakobi p Kohli. Kuressaare kodanik ja kaupmees Andreas Kohl (eelmise vend) sai läänihärralt Haapsalus kauplemiseks privileegi, mis kohustas kaubakompanii osanikke Haapsalu kodanikeks hakkama.

Kuressaare linnapea Jakob Kohl pani ameti maha, Andreas ja Heinrich Kohl aga juhtisid Haapsalu linna mitu aastakümmet. Kuressaares algas majanduslik langus, Haapsalu õitsengust ei saanud ka asja.

Kalle Kesküla

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 97 korda, sh täna 1)