Peeter Sepp: Golfiväljaku kemikaalid ei tohi jõuda merre

Peeter Sepp: Golfiväljaku kemikaalid ei tohi jõuda merre

 

Kuressaare elanik Peeter Sepp kutsub Kuressaare golfiväljaku arendajaid hoiduma mürgiste väetiste ja putukatõrjevahendite kasutamisest, et kaitsta siinset loodust ja olla eeskujuks muule maailmale.

Sepa sõnul on täiesti võimalik, et väljaku kastmisvesi uhub mürgid vette, kust need ajapikku rändavad Kuressaare lahe linnukaitsealale ning Kuressaare supelranda. Teades, et valdava enamiku siinse väljaku kasutajatest moodustavad välismaalased, oleks kahju, kui me rikume oma loodust turistide pärast, rääkis Peeter Sepp.

Et Kuressaare oleks terviselinna nime vääriline, peab meil olema tõeliselt keskkonda säästev golfiväljak, mis võiks olla eeskujuks ülejäänud maailmale, leiab Sepp. Verstapostina sellel teel võiks tema sõnul korraldada Kuressaares rahvusvahelise golfiseminari, kus osaleksid näiteks spetsialistid Rootsist, Eesti teadusasutustest ning eesti golfiärimehed.

Sepa mure golfiväljaku võimaliku keskkonnaohtliku mõju pärast tekkis seejärel, kui ta avastas rootsi ajakirjas Svensk Golf 2003. aasta sügisel ilmunud pikema artikli. Artikkel kirjutas Euroopa Liidu uutest veedirektiividest, mis keelustavad keemiliste tõrjevahendite kasutamise golfiradadel. Direktiivide tõttu sattus löögi alla üle 200 golfiväljaku ehk enam kui pooled Rootsi väljakutest.

Golfiväljaku kodulehe andmetel kasutatakse väljaku kastmiseks Põduste jõge, mis on veerohke ka põuasel ajal ja tagab kastmiseks vajaliku veekoguse. Väljakut ehitatakse USGA (United States Golf Association) normide kohaselt.

Ehitustöid nõustab ja teostab järelevalvet Raimo Malmström, mainekas spetsialist Soomest. Kastmissüsteeme projekteerib Kimmo Laihonen, kes on väidetavalt selle ala parim spetsialist Soomes
AS-i Saaremaa Golf juhatuse liige Aivar Aru ütles Oma Saarele, et kõik väljakul kasutusele tulevad ained on sertifitseeritud ja vastavad Eesti vabariigis kehtestatud normidele.

„Ma ei näe siin küll ohtu või probleemi, et me hakkaks siin midagi või kedagi hävitama. Meie asi on teha loodus korda ja seda kaitsta ja hoida,” sõnas Aru.

Saaremaa Keskkonnateenistuse peaspetsialisti Melika Paljaku sõnul lubasid arendajad keskkonnamõju hindamise aruande kinnitamisel, et muru hooldamiseks vajalikud ained doseeritakse nii parajas koguses, et need loodusesse ei satu.

Juhul, kui väetis satub loodusesse, paneb ta seal vetikad ja taimestiku vohama. Umbrohutõrjeks kasutatavad pestitsiidid aga hävitavad loodusesse sattudes elukeskkonna. „Need ained ei tohiks golfiterritooriumilt välja pääseda,” lausus Paljak.

Saaremaa Keskkonnateenistuse Natura hoiualade spetsialist Veiko Maripuu ütles, et Kuressaare golfiväljak piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Põduste luha hoiualaga ja Linnulahe lindude kaitsealaga.
Keskkonnateenistuse tingimus väljaku arendajatele oli, et väljaku veerežiim ning väetised ja kemikaalid ei tohi ümbritsevatele looduskooslustele kahjulikku mõju avaldada. „See oli tingimus, et nendele väljaku rajamise luba anti, ja nad on andnud lubaduse sellest tingimusest kinni pidada,” ütles Maripuu.

Ta lisas, et igal juhul avaldab väetise ja kemikaalide kasutamine kahjulikku mõju Linnulahele. „Kui väljaku kuivendus- ja niisutussüsteemid projekteeritakse halvasti, jõuavad mürgid Kuressaare lahte,” lausus Maripuu. Kohalikud elanikud võivad veekogusse valgunud mürkidega kokku puutuda kalade – näiteks kudema tulevate särgede – kaudu.

Keskkonnakaitsjad on ärevil

Golfiväljakuga kaasnevate keskkonnamõjude hindamise aruteludel osalenud Leo Filippov meenutas, et golfiprojekt algatati loodussõbraliku golfiväljaku rajamise sildi all. Golfiväljaku projekti toonane eestvedaja Eero Lapp alustas Filippovi sõnul korrektselt ja kutsus aruteludele erinevaid spetsialiste.

Tänaseks on mitmed tollal kokkulepitud põhimõtted siiski kõrvale heidetud. Näiteks golfiväljaku alal asunud metsa raiuti oluliselt rohkem kui kavandatud, alles jäänud puude tervislik seisund pole kiita, mistõttu võib ennustada nende kuivamist. Sisuliselt ei ole omal ajal kaitse-ja puhkemetsaks rajatud metsast enam midagi järel.

Filippov on seda meelt, et taolist süsteemi, mis välistaks kemikaalide imbumise loodusesse, pole olemas. Maapinnas ei ole mingit vahekihti, mis selle mürgi ja väetise kinni peaks.

Ainus võimalus on doseerida kemikaale nii täpselt, et taimed kasutavad kõik jäägitult ära, rääkis Filippov. Kuna golfiväljak asub veelahkmel, valgub kemikaalidega segunenud vesi sealt nii linnulahte kui ka Põduste jõkke ja sealt edasi Kuressaare lahte.

Looduskaitsja Elvi Viira sõnul on keskkonnasõbralikkus väga suhteline mõiste. Omal ajal maavalitsuse keskkonnaosakonna juhatajana Soomes nn keskkonnasõbralikku väljakut kaemas käinud Viirale jättis väljak väga kahtlase mulje.

Golfiväljak kui niisugune on iseenesest juba keskkonnavaenulik – surnud maatükkide tekitaja ja ressursside raiskaja, rääkis Viira. Eriti halb, kui keskkonnamõjude hindamine osutub tegelikult pealiskaudseks tellimustööks, mis mõne firma puhul on tavapärane.

Viira sõnul olid golfiväljaku rajamisega seoses toimunud keskkonnaalased arutelud tema jaoks täiesti lootusetu üritus. „Pärast esimest nõupidamist ma sinna enam ei läinud, sest sellel ei olnud lihtsalt mõtet,” lausus ta.

Viira hinnangul on Kuressaare golfiväljak kõrval asuvatele kaitsealadele igal juhul täiendav koormus, eriti arvestades väljakule kunstlikult juurdepoogitud sajakonna hoonega elamurajooni.

Loe lisaks tänasest lehest!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 150 korda, sh täna 1)