Riigi raha riigi heaks

Riigi raha riigi heaks

 

Eesti vabariik sai 2007. aastaks väga hea riigieelarve. Rahvas tegi tublisti tööd, maksud laekusid hästi. Eelarve laekus isegi üle, nii et valitsus sai üle mitme aasta panna raha pensionifondi, kõrvaldati haigekassa puudujäägid ning täiendati ka riigi stabiliseerimisreservi. On loomulik, et oma osa pidid saama kohalikud omavalitsused tervel Eestimaal. Ka saartel.

Saan aru, et valimiseelses võitlusmöllus kipuvad õiged ja valed asjad segamini minema. Inimesed küsivad murelikult, miks poliitikud jagasid jälle mingit kahtlast raha laiali ning meediast on lendu läinud kild, et see raha võeti justkui pensionikassast. Sõbrad, see ei ole nii!

Poliitiku kätte usaldate ka riigi rahakoti

Riigis ei jaota raha ametnikud kabinetisügavustes. Enne valimisi on paras aeg öelda, et kui lähete valima, peate aru andma, et demokraatlikus riigis jagab rahva raha parlament.

Toetan siin peaminister Ansipit, kes ütles välja elementaarse tõe: kogu riigieelarve on poliitiline raha. Kurb muidugi, et see meie ajakirjandusele nii suur uudis oli.

Nüüd tekkis küsimus, kuidas poliitikud oma valikud langetavad? Kuhu ja milleks raha eraldatakse, kuidas otsused sünnivad? Ja kelle kätte peab jagatud raha lõpuks jõudma?

Aga see ongi parlamendi töö, sõbrad! See ongi poliitiku argipäev. Sellepärast käivadki tublimad rahvasaadikud pidevalt oma valimispiirkondades ja kohtuvad rahvaga, räägivad kohalike omavalitsuste juhtidega, loevad lehti ja uurivad statistilisi materjale, töötavad komisjonides jne. Kõik selleks, et teada saada, kus ja mida omalt poolt poliitilise otsusega toetada.

Praegu on juttu 202 miljonist kroonist, mille riigikogu üsna üksmeelselt otsustas jagada kõigi maakondade vahel. Jagada eesmärgil, et saadikud saaksid selle raha suunata kõige teravama vajaduse järgi. See ongi põhjus ja selgitus, miks me nii tegime.

Koolidele, haiglatele, kultuurile

Linna- ja vallavalitsuste töötajad teavad, et 2007. aastaks lõppesid RIPi rahad, millega varem kohalikke objekte toetati. RIP oli riiklike investeeringute projekt.

Kui me poleks otsustanud 202 miljonit krooni just niimoodi üle Eestimaa laiali jagada, ei oleks kohalikud omavalitsused 2007. aastal ühtki senti saanud. Sest Euroopa struktuurifondidest laekuvad rahad jõuavad kohtadele alles 2008. aastast. Iga erakond andis selleks oma panuse. Ja eks iga erakond kiidagi ennast ise. See on ju loomulik.

Ütlen veel, et erinevate nimede all on nn koolikatuste raha jagatud 15 aastat. Nii on otsustanud kõik riigikogu koosseisud. Seda on toetanud kõik valitsused. Summad on olnud erinevad, aga alati on rahvasaadikud võidelnud n-ö viimse veretilgani oma piirkonnas vajaliku objekti eest.

Muidugi, mõni saadik on võimekam, seisab tugevamalt oma piirkonna eest ja võitleb eelarvest rohkem raha välja. Aga siin on jälle paljugi teie teha, head saarlased!

Vabandan väljendust, aga tühjajutu tegijaid võib olla küll ilus kuulata, aga konkurentsitihedas poliitilises võitluses peate ka teie valijatena mõtlema nii oma kodukoha kui terve riigi heale käekäigule. Te peate saatma ennast esindama need mehed ja naised, kes reaalselt suudavad protsesse liigutada.

Kõik saartelt valitud rahvasaadikud tegid lõppevas riigikogu koosseisus tublit koostööd. Kõik nad tegid omalt poolt kõik, et kõnealusest 202 miljonist terve Eesti peale Saare maakonda nii suur hulk raha tuli.

Soovitan saarlastel valimisvõitlust rahulikult võtta. Riigikogu esimehena rõhutan, et kõigi erakondade poliitikud on jaganud rahva raha tasakaalustatult ja õigustatult – tänu suurele majanduskasvule ja eelarve ülelaekumisele. Seda raha ei ole võetud kellegi ega millegi arvelt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)