Saaremaa suusamaraton toimub 13. korda

Pikkade traditsioonidega Saaremaa suusamaraton toimub sel aastal juba 13. korda. Start antakse Karujärve tervisespordikeskuse territooriumil pühapäeval, 11 veebruaril, algusega kell 11.

Eelmisel pühapäeval toimuma pidanud, kuid suusatajate soovidele vastu tulles edasi lükatud Saaremaa Suusamaraton toimub sel nädalalõpul. Vaatamata vahepealsele sulaperioodile on siiski tingimused suure suusavõistluse pidamiseks rahuldavad. Ürituse peakorraldaja Saaremaa Orienteerumisklubi teatel on sel aastal olemas rajad mõlema sõiduviisi harrastajatele.

Paremad tingimused

Võrreldes eelnevate aastatega on Karujärvel nüüdseks paremad suusatamistingimused, seda tänu rekonstrueeritud suusaradadele. Nii suusamaratoni põhidistantsile pikkusega 20 km kui ka 10 km rajale on vaatamata kesistele lumeoludele plaanis rajad ka klassikarajad, lisaks juba olemasolevatele vabatehnikaradadele, teatati Saaremaa orienteerumisklubist.

Seega on kõigil võimalik valida endale sobiv sõidustiil. Teadmiseks, et nüüd on võistluskeskusesse sissesõit Üru-Pidula teelt.  Maratoniks registreerimine toimub kohapeal ning lõpeb veerand tundi enne starti. 

Kirju ajalugu

Kuigi järjekorras 13., on maratone sõidetud juba aastast 1985, kui marsruudiks oli 31 km pikkune rada Sõrvest Kuressaarde. Aastate jooksul on sõidetud ka Võhmal, alates 1999. aastast on maratonid toimunud Karujärvel. Kui sel aastal on põhidistantsi pikkus 20 km, siis 1986 ja 1987 sõideti Võhmal koguni 40 km pikkusi maratone.

Saaremaa suusamaratoni ajaloost rääkides võib meenutada mitmekordseid võitjaid nagu Ilme Alt, kes on maratonil võidukas olnud koguni viiel korral. Kolm võitu on vastu panna Läätsa mehel Aimur Argel.

Lisaks on maratonidel osalenud ka mitmeid vabariigiski tuntud suusatajaid, kuulsaim neist Piret Niglas, kes on kuulunud Eesti koondise koosseisu ka mitmetel olümpiamängudel. Läbi aegade on õla maratonile alla pannud Kuressaare EPT, Saaremaa spordiliit, Kaarma vald ja veel mitmed firmad.

Ei ole ainult võistlus

Suusamaratoni ei ole kunagi peetud ainult võistluseks, vaid ka heaks võimaluseks tegeleda matkamisega, samaaegselt kaunist loodust nautides ja liikumisest rõõmu tundes.

Selleaastase maratoni põhidistants on 20 km, pakutakse ka 10 km rada. Osavõtjate vahel loositakse auhindu, osalejatel on võimalus üritust toetada 35-kroonise (lastel 20 krooni) stardimaksuga. Maksu mittetasumine ei ole aga siiski takistuseks osalemaks maraton-matkal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 korda, sh täna 1)