Sõbrakirja nipid

Sõbrakirja nipid

 

Nagu kolmapäeval lubatud, räägin veel ühest valimiseelsest nipist. Nimelt sain esmaspäeval postiga saatja-aadressita kirja, millele naiseliku käekirjaga peale kirjutatud. Põnevusega tegin ümbriku lahti.

Arvutil kirjutatud. Algus paljutõotav:
Hea sõber,

aga edasi läks troostituks – ärev ja kirev riigikogu valimiste aeg on jälle käes.

Kuna inimene oli ausalt oma kontaktid andnud, vastasin talle kohe ja panen selle vastuse siiagi kirja.

Tere Sullegi

Oli muidugi meeldiv saada Sinult isiklikku nimeliselt mulle adresseeritud kirja, pealegi veel ümbrikus, millele käsitsi peale kirjutatud. Kuigi… tahaksin teada, kui palju sa neid personaalseid kirju saatsid.

Kui palju, siis vaevalt sa ise neile ümbrikele peale kirjutada viitsisid. Pealegi olid käekiri ja pastaka-sinine ümbriku peal ja Sinu allkirjas kirja all erinevad. Aga eks ole ka palju nõuda, et Sinu kaliibriga mees kõike ise teeks.

Pöördud mu poole kõnetlusega hea sõber. Tore, et ma Sulle valimiseelselt meelde tulin, aga mind sõbraks ja pealegi veel heaks nimetada on küll väike liialdus: oleme ju vaid põgusad tuttavad ja sedagi ammu, aastat 15–16 tagasi, enne seda kui Sa veel poliitikasse polnud läinud ja tõepoolest aktiivselt laste ja noortega tegelesid. Kirjutad, et koolitöö on hoidnud Su hinge noorena: kas Sa annad riigitöö kõrvalt vahel kusagil ka tunde?

Oma elu esimeses kirjas mulle kasutad Sa tooni, nagu oleksime aastaid kirjavahetuses. Või nagu ma jälgiksin pidevalt Su käekäiku. Nii on mul isegi piinlik Sinu käest küsida, m i l l i s t erakonda Sa esindad või mitmes Sa oma valimisliidu nimekirjas oled.

Kandidaadinumber, nagu Sa kirjutasid, on Sul (piiks!) ja Su sõbrad-tuttavad arvavad, et Sinu väike, aga oluline erinevus teistest kandidaatidest peitub Sinu aususes ja arukuses. Kahju, et Sa ei soovi mind ka kingitustega üle külvata – oleks ju nii tore, kui saadaksid mulle mingi väikese totra vidina! Ainult mulle…

Kirjutad, et olles valituks osutunud, seisaksid hea meelega ka minu soovide täitmise eest. Jessas! Nüüd on mõistus otsas – ma ei tea, mida soovida. Olen juhm nagu kuldkalakest kohates.

Veel: oleksid väga tänulik, kui soovitaksin ka oma pereliikmeil, sõpradel, sugulastel, töökaaslastel või muidu tuttavail Sinu kandidatuuri kaaluda – kui ma seda tõesti teeksin, siis peaksin ju hakkama Sinu lobby-tegijaks ning mõjutama 500–1000 inimest, millega võtaksin neilt nende isikliku valiku tegemise vabaduse või vähemalt mõjutaksin neid. Seda ma endale küll ei luba.

Kirja lõpus küsid, kas sooviksin Sinuga kokku saada, arutada, vaielda? Muidugi! Istu laeva ja tule siia, Sa 45-aastane nr (piiks!)! Siis räägid mulle pikalt-laialt, millisesse parteisse sa kuulud, mis on selle eelised teiste ees jne, seniks aga – aitäh aadresside ja telefoninumbri eest – lepi selle mu e-mailiga ja vasta, kui viitsid!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)