Kuulsad ja kummalised

Kuulsad ja kummalised

 

Räägitakse, et kord alustas õpetaja just matemaatikatundi, kui umbes 10-aastane poiss käe tõstis ja küsis: ”Härra õpetaja, kas te oskate välja rehkendada seda, kuidas saaks raketi saata Kuule?” Klass pahvatas naerma. Aga poiss jätkas sama imeliku küsimusega päevast päeva. Lõpuks sai õpetajal mõõt täis ja ta käratas: ”Mina ei tea küll, miks sina soovid kolida Kuule. Sa ju elad juba seal!”

Aastaid hiljem juhtis sama poiss konstruktorite töörühma, kes ehitas tohutu kanderaketi, mis lennutas Kuule esimesed astronaudid. Tema nimi oli Werner von Braun (1912–1977). Lapsena heideti ta välja Berliini prantsuse lütseumist nõrkade teadmiste pärast matemaatikas.

Ja rumalate küsimuste esitamise pärast, mis põhjustasid õpetajatele ebameeldivusi. Sellele vaatamata lõpetas von Braun 1930. aastal Berliini polütehnilise instituudi ning kaks aastat hiljem omistati talle Berliini ülikoolis füüsikadoktori kraad.

Werner von Brauni unistus oli suurte rakettide ehitamine ning see viis ta Saksa sõjaväe teenistusse. Ta jätkas rakettide konstrueerimist ka pärast Adolf Hitleri võimuletulekut. 3. oktoobril 1942 saatis von Braun välja esimese automaatjuhtimisega raketi A-2.

See tõusis 85 kilomeetri kõrgusele ja lendas 190 kilomeetri kaugusele ehk seni, kuni jätkus kütust. Raketi sõjalise otstarbe tabas esimesena ära Adolf Hitler. Tema korraldusel ehitati Saksamaal raketid A-3 ja A-4. Viimane neist ristiti ümber raketiks V-2 (Kättemaksurelv 2). Esimene säherdune seadeldis lõhkes Inglismaal, külvates surma ja purustusi.

Kui saksa raketiteadlased nägid, et Hitler oli sõda kaotamas, tulid mitmed neist kokku, et otsustada, kellele peaks alla andma. Nad arvasid, et Inglismaa ja Prantsusmaa ei andesta neile eales seda hävingut, mis Saksa raketid olid nendele riikidele põhjustanud.

Venelased aga oleksid saatnud nad koonduslaagrisse. Seepärast otsustati Ameerika Ühendriikide kasuks.

Von Braunil oli selles allaandmises tähtis osa. Tema algatusel võltsiti Saksa sõjaväejuhtkonna dokumente, mille abil umbes 500 raketiinseneri võtsid üle Peenemünde sõjaväebaasi ja andsid kogu täiega ameeriklastele alla.

Ameerika Ühendriikides leidis von Braun tööd sõjatööstuses. Ta juhtis raketispetsialistide rühma, kellele tehti ülesandeks ehitada rakett V-2 ümber kosmoseraketiks. Saksa-ameerika teadlaste koostööna valmis rakett Redstone – esimene kosmoserakettide seeriast, mida kasutati NASA esimeste astronautide saatmiseks maailmaruumi.

Külma sõja päevil toimunud pressikonverentsil küsisid ameerika ajakirjanikud von Braunilt: ”Härra doktor, kas te usute, et pärast maandumist Kuul leiame sealt eest elu?”
“Ma olen selles päris kindel,” vastas von Braun.
”Mis tüüpi eluvorm võiks see olla?” pärisid ajakirjanikud edasi.
”Ma räägin venelastest. Kui me veel pikemalt venitame, on nemad esimesed, kes meile Kuu peal vastu tulevad,” arvas von Braun.

Kogunud ja hispaania
keelest tõlkinud
Loreida Kremm

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)