Ärimehed: Kuressaare liiklus maa alla ja kesklinnale kuppel peale (2)

Ärimehed: Kuressaare liiklus maa alla ja kesklinnale kuppel peale

 

Ärimees Vjatšeslav Leedo sõnul võiks liiklusummikute ja parkimisprobleemide lahendamiseks viia liikluse Kuressaare kesklinnas maa alla.

„See idee on küpsenud juba kolm-neli aastat. Üksnes maa-aluse parkla rajamine ei lahendaks olukorda mitte mingil juhul. Kui juba teha, siis tuleb asi suurelt ette võtta, mitte niisama nokkida. Linnavalitsusele käisin ma taolise mõtte välja linnakodanikuna, mitte ärimehena.

Kahjuks on linnavalitsuselt tulnud esimesed eitavad hinnangud. Linnaametnikud on väitnud, et nad välistavad liikluse maa alla viimise.
Kui juba välistatakse, siis on idee kohe kohitsetud. Selline suhtumine pärsib huvi edasise tegevuse vastu. 20–30 kohaline maa-alune parkla ei lahenda olukorda,” avaldas Leedo oma arvamuse.

Pakutud idee eeldab uuringuid ja laiapõhjalisi arutelusid nii asjatundjate kui ka linnakodanikega

„See on normaalne protsess. Kui aga juba algstaadiumis kõike välistatakse, siis pole mõtet asjaga edasi minna. Omavahelistes aruteludes on ärimehed välja pakkunud linnaarenduslikust seisukohast täiesti uudseid lahendusi. Märt Vooglaid tuli välja ideega katta meie kesklinn kupliga.

Mõned inimesed arvavad seda kuuldes, et ärimeestel pole enam muud teha kui ulmelisi ideid välja pakkuda. Mina vaidlen neile vastu. Kuressaare supertsooni rajamiseks tuleks liiklus maa alla viia ja elutähtsad kvartalid mõne hektari ulatuses klaaskupliga katta. Sel juhul võiksime kesklinnas kas või südatalvelgi särgi väel kõndida ja linnavalitsus ei pea enam lume koristamise pärast nii palju muret tundma.

Võib-olla on see liiga julge unistus, aga miks ka mitte,” arutles ettevõtja.

Kui linnavalitsus ja -elanikud idee heaks kiidavad, pole selle teostamine odav lõbu

„Midagi müstilist siin ka ei ole. Ma ei usu, et teostus takerduks tahtmise ja raha puudumise taha. Kui see mõte heakskiidu leiab, siis peame selle elluviimiseks kõik oma panuse andma. Usun, et paljud Saaremaalt võrsunud ärimehed osalevad ühisfinantseeringus.

Kindlasti on nõus toetama Prits Liblik, Andres Tiik, Märt Vooglaid, Tõnis Palts, ise olen nõus osalema. Saaremaalt on välja kasvanud palju arvestatavaid ärimehi, kes peavad sellise projekti toetamist auasjaks. Võib-olla löövad kaasa ka välissaarlased. Kuigi projekt ehk tundubki utoopiline, on see ometi teostatav,” on Vjatšeslav Leedo ettevõtjate üksmeeles veendunud.

Leedo on sel teemal vestelnud enam kui kümne ärimehega. Kõik nad on lubanud projekti toetada.

„Kui see projekt on unikaalne ja huvitav ning aitab kaasa elukeskkonna tervenemisele, siis ei hoia keegi finantseerimisest kõrvale,” on Leedo veendunud.

Linna- ja ka maavalitsus peaksid ideed koondama

Ettevõtjate hinnangul peaksid nii linna- kui ka maavalitsus sellistest „hullumeelsetest” ideedest hoobilt kinni haarama ja nendega edasi töötama.

„Siin ei saa olla see Leedo või Vooglaiu projekt, aga me oleme nõus andma oma osa selle projekti elluviimiseks. Linnavalitsus peaks asjast huvitatud inimesed kokku kutsuma ja edasi tegutsema. Ideed ei tohiks välistada. Me ei mõista, miks välistatakse maa-alune autoliiklus.

Võib-olla arvatakse, et maa-aluse autotee ehitamise käigus kukub mõni maja kokku? Et seda ei juhtuks, tuleb enne kõik täpselt läbi uurida. Ekspertidel on selles küsimuses oma sõna öelda. Kõiki asju tuleb detailselt kalkuleerida. Spetsialistid oskavad ju selle asja enne läbi mängida-modelleerida,” selgitas Leedo eeltöö tähtsust.

Mida muinsuskaitsjad asjast arvavad?

„Nendegi arvamused on seinast seina. Mõni on selle jutu peale ära kohkunud ja näost valgeks läinud, teine jälle rõõmustanud – et siis ei riku happelised vihmad vanu ehitisi.

Ja tõepoolest – klaaskupli all säilivad ju vanad unikaalsed muinsuskaitsealused hooned paremini. Tegelikult nõuab kogu see temaatika dialoogi. Üheselt ei saa öelda, et see sobib ja too mitte. Klaaskatuse või -kupli konstruktsioon peab arvestama meie klimaatilisi tingimusi. Konstruktoritel ja arhitektidel tuleb arvestada tuulte, tormide ja sademetega.

Eeskujusid on ju maailmas väga palju – staadionid, suurlinnade passaažid ehk kaubanduskeskused, vaksalid ja muud transpordisõlmed.
Tegelikult oleks see ju Kuressaares ka turismiatraktsioon. Usun, et põhiliselt hakkaksid siin käima maksujõulised kliendid, kes istuksid siis klaaskupli all kohvikutes ja naudiksid autovaba kesklinna atmosfääri,” mõtiskles Leedo.

Kuressaares sündinud, kasvanud ja siin elav ettevõtja peab seda ainukeseks võimaluseks, kuidas kesklinna autovabaks saada. „Maa alla saaksime ka linnaliinide bussiliikluse suunata. Praegu toodetakse madalaid moodsaid busse, mis meie linna sobiksid. Kesklinna kauplusi saab varustada varastel hommikutundidel. Samamoodi saab ehitus-remondiobjektidele materjali vedada – kas varahommikul või isegi öösel. Mujal maailmas niimoodi tehaksegi,” arutles Leedo.

Ehitustööd ei võtaks palju aega

Leedo sõnul ei ole ehitustööde maht väga suur. Realistliku ettevõtjana arvab ta enam aega kuluvat igasugusteks vaidlusteks.

„Asjaga tegelemiseks tuleb luua vastav keskus. Arvatavasti kulub vaidlusteks maksimaalselt kaks aastat,” väitis Leedo. Idee on välja pakutud. Loogiliselt võiksid ohjad nüüd enda kätte võtta linnavolikogu ja linnavalitsus.

„Linnaametnikel tuleks initsiatiiv nüüd oma kätte võtta. Meie oleme nõus neid igakülgselt abistama. See ei ole äriprojekt, mida ettevõtjad juhiksid. Seda võiks nimetada tinglikult linnakaunistusprojektiks. Olen veendunud, et ärimeestest Saaremaa patrioodid annavad selle elluviimiseks miljoneid.

Kas on võimalik ka Euroopa Liidult toetust saada?

„Kindlasti on. Kõik oleneb sellest, kuidas projekti serveerida. Kuressaare on ju suurepärane näide restaureeritud-taastatud linnusest, abajate puhastamisest, mereranniku ja linnapargi korrastamisest,” tõi Leedo näiteid senitehtust.

Vjatšeslav Leedo hinnangul on pärast tema väljaöeldud ideed tekkinud huvitav situatsioon.

„Nüüd arvatakse, et ma peaksingi ise asjaga edasi tegelema. Juba küsitakse, kas olen uuringu tellinud või midagi muud idee elluviimiseks teinud. Ei ole. Ma ei ole linnavalitsus ega volikogu. Olen Kuressaare elanik, kes andis idee ja tegelen edasi oma äridega.

Maa-aluse liiklussõlme ehitamine ei ole minu teha. Väga hästi saan aru sellestki, et sajad ja tuhanded inimesed ei kiida seda ideed heaks. Rahulikult tuleb kõik osapooled ära kuulata.

Ütlen ausalt, et mulle ei meeldi istuda suvel tänavakohvikus, millest autod tossutades mööda sõidavad. Võib-olla on neid, kellele see meeldib. Selleks ongi tarvis dialoogi,” kutsus ärimees inimesi asja arutama.

Ferrumi juurest maa alla, politseimaja lähedal tagasi tänavale

Leedo ei paku ise mingeid konkreetseid lahendeid ega liiklusskeeme. Näitena rääkis ta variandist, kus sõidukid võiksid Ferrumi juures maa alla suunduda ja politseimaja lähedal tagasi maa peale sõita. „Üks haru võib ju kaubamaja juurde minna ja teine Lasteaia tänavale. Parklana saaks ära kasutada pool Tallinna tänavat ja kogu väljaku. Nii saaksime üsna palju parkimiskohti. Tehniliselt ei ole seda raske teha. Aga jäägu see spetsialistide mureks.”

Ettevõtja toonitas veel kord, et ta ei näe teist varianti, mismoodi kesklinn inimsõbralikumaks muuta. „Rääkides siin puhkamas käivate ärimeestega Kuressaare liikluskorraldusest, küsivad nemad nagu ühest suust, miks te oma liiklust maa alla ei vii, see on ju odav ja tehniliselt lihtne. Päästke oma kesklinn ja te näete, kui kauniks see võib muutuda!” edastas Leedo oma kolleegide arvamust.

Kahjuks pole Kuressaarel praegu linnaarhitekti, kes võtaks ärimeeste ettepanekut professionaalsest seisukohast. Ühes on Vjatšeslav Leedo kindel: „Kui idee on vastuvõetav, siis saame ärimehed ühe mütsi alla.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 111 korda, sh täna 1)