Euroopa Liit kavatseb keelustada genotsiidi eitamise

Euroopa Liit kavatseb keelustada genotsiidi eitamise

 

Euroliit plaanib heaks kiita palju vaidlusi tekitanud seaduseelnõu, mille eesmärgiks on genotsiidi eitamise keelustamine Euroopa õigusruumis.

Vastavalt Euroopa Liidus kavandatavale nn genotsiidi eitamise keelustamise seaduseelnõule, võivad kuni kolmeks aastaks trellide taha sattuda need, kes näiteks seavad kahtluse alla valitsuste kehtestatud ametliku tõe konfliktide kohta Põhja-Aafrikas (täpsemalt aga Sudaanis) ja Balkani poolsaarel endise Jugoslaavia territooriumil.

Sellist sätet sisaldab seaduse projekt, mille on välja pakkunud praegu euroliidu eesistujaks olev Saksamaa. Kavandatava seaduse eesmärgiks olevat võitlus „rassismi ja ksenofoobiaga” ja kõigi eelduste kohaselt hakatakse seda arutama eeloleval kevadel.

Ohustab sõnavabadust?

Uus üleeuroopaline seaduseelnõu keelustab holokausti eitamise ja selles on olemas paragrahv, mis praegu mitme Euroopa Liidu liikmesmaa seadusandluses puudub. Kuid Briti konservatiivne päevaleht The Daily Telegraph teab väita, et kõne all olevas seaduseelnõus on sätteid, mis lähevad veelgi kaugemale. Nimelt võib vastavalt seaduse projektile kurjategijateks kuulutada kõik need inimesed, kes seavad kahtluse alla viimase kahekümne aasta jooksul maailmas aset leidnud sõjakuritegude mahu ja mõõtmed.

Ajaleht ennustab, et kavandatav seadus tekitab kogu Euroopas kindlasti rohkesti vaidlusi, sest jääb arusaamatuks, kas see pole mitte vastuolus sõnavabaduse põhimõtetega. Kõigele lisaks võib uus seadus (loomulikult juhul, kui see tõepoolest vastu võetakse) takistada ajalooalaseid teaduslikke uurimistöid.

Läinud nädalal esines sel teemal Euroopa ajakirjanduses küllaltki teravalt USA-s Atlantas asuva Emory ülikooli juudi uuema ajaloo ja holokausti uurimisega tegelev professor Deborah Lipstadt. See naine oli seisukohal, et Saksamaa poolt pakutud seaduseelnõu on kohatu. „Ma olen sellise ebameeldiva pisiasja pooldaja nagu sõnavabadus ja mulle teeb suurt muret, kui valitsused kavatsevad seda kuidagi piirata,” kirjutas teadlane.

Ebamäärane määratlus

Saksamaa valitsuse välja käidud seaduseelnõu annab holokausti eitamisele väga laia ja häguse määratluse, mistõttu on kohtunikel ja üldse juristidel tulevikus rohkesti erinevaid tõlgendamisvõimalusi.

Nii näiteks on holokausti eitamine määratletud järgmiselt: see on seisukoht, mis „rassistlikel ja ksenofoobsetel motiividel märkimisväärselt vähendab genotsiidi ulatust”. Kavandatava seaduseelnõu kohaselt peaks selliste „ketserlike” seisukohtade väljaütlemine tulevikus kuuluma Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (RKK) jurisdiktsiooni alla.

RKK loodi 2002. aastal. See oli aeg, mil maailma avalikkus tundis suurt pahameelt Sudaanis ja endise Jugoslaavia territooriumil toime pandud väidetavate genotsiidijuhtumite pärast. Tookord arvati, et nende maade kohtunikud kas ei soovi või pole võimelised ise selliste kuritegude üle õigusemõistmist teostama.

Uue seaduseelnõu projektis on veel öeldud: „Iga asjasse puutuv riik (st Euroopa Liidu riik – toim.) on kohustatud võtma kasutusele karistusmeetmeid järgmiste tahtlike tegude ilmnemise korral – genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude avalik õigustamine, eitamine või nende ulatuse vähendamine. Genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude määratlus on ära toodud RKK põhikirjas.”

Pretsedendid olemas

Kaks aastat tagasi põhjustas Bosnias asuvate ÜRO rahukaitsejõudude endine ülemjuhataja kindral Lewis MacKenzie paraja suurusega skandaali, kui pani kahtluse alla 1995. aastal Srebrenicas sooritatud mõrva ohvrite arvu.

Nimelt ei nõustunud ta tookord sellega, et ametlikult vaadeldi seda tapmist kui genotsiidijuhtumit ja seadis kahtluse alla ametlikes dokumentides toodud tapetud bosnialaste arvu – 8000 inimest. „Selline arv, 8000 tapetut, on elementaarse matemaatikaga vastuolus,” kirjutas kindral ühes artiklis.
Kaks aastat tagasi nimetasid Balkanil tegutsevad inimõiguste kaitsjad kindral MacKenzie’t „Srebrenica genotsiidi ilmselgeks eitajaks”. Juhul, kui euroliit tõepoolest kiidaks Saksamaa pakutud seaduseelnõu heaks, siis annaks see politseile ja prokuratuurile õiguse alustada sellise avalduse alusel kriminaalmenetlust.

Eurokomisjon toetab

Neil päevil teatas Saksamaa valitsuse pressiesindaja: „Kas mõni ajalooline kuritegu satub seaduseelnõus toodud määratluse alla või mitte, seda otsustab eraldi iga juhtumi puhul kohus.” Seda seisukohta kommenteeris ajaleht The Daily Telegraph järgmiselt: kui euroliitu kuuluvad riigid tõepoolest selle seaduseelnõu vastu võtavad, siis saabub inimõiguste kaitsjate jaoks (just nemad ongi seni kõige energilisemalt uue seaduse vastuvõtmist toetanud) tõeline nõiajahihooaeg.

Sellest hoolimata on ka Euroopa Komisjoni esindajad seisukohal, et uus seadus on Euroopa õigusruumis hädavajalik. Eurokomisjoni ametlikus avalduses on öeldud, et „rassism ja ksenofoobia võivad ilmneda ka genotsiidi eitamise vormis, seepärast ongi väga vajalik võtta kasutusele aktiivsed vastumeetmed”.

Teadlased on ärevuses

Samas on aga kavandatava seaduseelnõu vastu sõna võtnud mitmed tuntud teadlased üle kogu maailma. Teadlased kardavad, et see seadus võib lämmatada diskussioone, mida teadusringkondades kaasaja rahvusvahelise elu tähtsamates küsimustes peetakse.

Eelpool tsiteeritud professor Lipstadt on maailmas tuntud selle poolest, et ta on pidanud holokausti eitajatega väga emotsionaalseid diskussioone. Sellest hoolimata on ta Saksamaa poolt pakutud seaduseelnõu äge vastane.

2000. aastal andis briti ajaloolane David Irving professor Lipstadti laimu pärast kohtusse, sest viimane tõestas, et Irving holokausti eitajana võltsis ajaloolisi fakte ja on Irving seotud paremradikaalsete rühmitustega. Kohtus jäi hagi esitaja siiski kaotajaks. Sellest hoolimata on professor Lipstadt seisukohal, et holokausti eitamist ei tohi lugeda kuriteoks.

„Holokaust ei oma ajalooteaduses just kõige paremini dokumentaalselt tõestatud genotsiidijuhtumi kuulsust,” ütles professor Lipstadt. „Kui me aga võtame vastu sellise seaduse, siis hakkab igaüks, ka küsimusega mitte kursis olev väikekodanlane kohe eeldama, et teil pole oma seisukohtade kaitsmiseks piisavalt tõendeid ja argumente, ja süüdistab teid selles, et otsite kohtukullilt abi.”

Professor Lipstadtile teeb veel muret ka see, et genotsiidi eitamine on Saksamaa pakutud seaduseelnõus väga laialt ja ähmaselt määratletud.

See võib teadlastel raskendada lähiajaloo konfliktide objektiivset uurimist.
Isegi siis, kui teadlased ei peaks kartma seda, et nad satuvad kriminaaluurimise alla, võib siiski juhtuda, et nad väldivad teravaid vaidlusi, ignoreerivad või vaikivad maha need uurimised, kus on pandud teated genotsiidist kahtluse alla või mis püüavad ohvrite arvu korrigeerida.

Suurbritannias asuva Westminsteri ülikooli rahvusvaheliste suhete professor David Chandler väljendas samuti ajakirjanduse veergudel kartust, et kavandatav seadus võib takistada tema teadustööd. „Teaduslik tegevus üldse eeldab kriitilist suhtumist kõigesse. Sellised juriidilised meetmed võivad aga teaduslikke vaidlusi ja avameelseid diskussioone takistada,” kirjutas ta.

Professor Chandler kardab, et uus seadus takistab demokraatlikut arutelu välispoliitika küsimustes. „Igasugused teated genotsiidist on tihedalt seotud poliitikaga ja üsna sageli on Lääne poliitikud selliseid teateid kasutanud kui õigustust, et sekkuda teiste riikide siseprobleemidesse.

Kas me tõepoolest peaksime selliseid teateid ilma kahtluseta uskuma? Kas on õige, et vaid juristid ja – mis veel hullem! – poliitikud, kel puuduvad igasugused ajalooalased teadmised, hakkavad otsustama, milline sündmus on genotsiid ja milline mitte?” esitas professor Chandler küsimuse.

Türgis asuva Koç’i ülikooli ajalooprofessor Norman Stone on aga seisukohal, et katse keelustada holokausti eitamine on „täielikult absurdne”.
„Ma olen täielikult selliste asjade vastu,” ütles ta. „Mitte mingil juhul ei tohi lubada, et Euroopa või rahvusvahelised kohtud sekkuksid teadustöösse ja kirjutaksid teadlastele ette seda, mida nad rääkida võivad ja millest nad vaikima peavad.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)